Nimetus:Riia t,Vabaduse pst,Vanemuise t ja Küüni t vahelise ala (Hansakvartali) detailplaneering
Lühinimetus:seletuskiri
Riia tn, Vabaduse pst, Vanemuise tn ja Küüni tn vahelise ala (Hansakvartal) detailplaneering
Arhitektuurse osa koostaja E. Klaassen 18
PLANEERINGU KOOSSEIS
Esimene köide
TEKSTILINE OSA
Seletuskiri

1. Üldosa 4

1.1. Sissejuhatus 4

1.2. Andmed olemasolevate kruntide kohta ja planeeringu eesmärk 4

1.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 4

1.3.1. Hansakvartali ja lähiala käsitlus Tartu linna üldplaneeringus 5

1.4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud 5

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 5

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus 6

4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 8

5. Krundi ehitusõigus 8

6. Ehitistevahelised kujad 8

7. Arhitektuurinõuded ehitistele 8

8. Tänava maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted 9

8.1. Planeeringuga ette nähtud liikluse ümberkorraldused 9

9. Säilitatav ja rajatav haljastus, heakord 10

10. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus 11

10.1. Üldosa 11

10.2. Sadevete kanaliseerimine 11
10.2.1. Olemasolev olu kord 11
10.2.2. Planeeritud lahendus 11

10.3. Olmereovete kanaliseerimine 11
10.3.1. Olemasolev olu kord 11
10.3.2. Planeeritud lahendus 12

10.4. Veevarustus 12
10.4.1. Olemasolev olukord 12
10.4.2. Planeeritud lahendus 12

10.5. Elektrivarustus 12
10.5.1. Olemasolev olukord 12
10.5.2. Planeeritud lahendus 12

10.6. Sidevarustus 12
10.6.1. Olemasolev olukord 12
10.6.2. Planeeritud lahendus 13

10.7. Soojavarustus 13
10.7.1. Olemasolev olukord 13
10.7.2. Planeeritud lahendus 13

10.8. Välisvalgustus 13
10.8.1. Olemasolev olukord 13
1082 Planeeritud lahendus 13

10.9. Tehnilise ressursi vajadus 14

11. Keskkonnakaitse abinõud 15

12. Servituutide ja naabrusõiguste seadmise vajadus 15

13. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused 15

14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja 15

15. Planeeringu rakendamise võimalused 15

16. Kooskõlastuste kokkuvõte 17



GRAAFILINE OSA
Joonised
1. Situatsiooni skeem M :10 000 lk 19
2. Planeeringu kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:2000 3. Olemasolev olukord M :500 lk 21
4. Planeeringu põhijoonis M 1:500 lk 22
5. Planeeritud maakasutus M 1:500 lk 23
6. Liikluskorraldus M 1:500 lk 24
7. Tehnovõrgud M 1:500 lk 25
1. Üldosa

1.1. Sissejuhatus

Detailplaneering algatati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-i juhatuse liikme Peeter Küti taotluse alusel juulis 2002.a.

1.2. Andmed olemasolevate kruntide kohta ja planeeringu eesmärk

Planeeringuga käsitletav ala hõlmab ca 1,5 ha, millest Vanemuise tn 2, Riia tn 1, Küüni tn 14 kinnistud moodustavad 8352m² ja tänavate maa-ala 7174m².
Planeeritava ala kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed on järgmised:
1. Vanemuise tn 2 (kinnistu nr 1719):
omanik- Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS;
maakasutuse sihtotstarve- ärimaa;
pindala- 2563m²
2. Riia tn 1 (kinnistu nr 9221):
omanik- Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS;
maakasutuse sihtotstarve- ärimaa;
pindala- 4466m²
3. Küüni tn 14 (kinnistu nr 319)
omanik- Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS;
maakasutuse sihtotstarve- ärimaa;
pindala-1323m²

Planeeringu eesmärgiks on:
kruntidest Vanemuise tn 2, Riia tn 1 ja Küüni tn 14 ühtse krundi moodustamine;
moodustatud krundi maakasutuse sihtotstarbe täpsustamine;
moodustatud krundile ehitusõiguse määramine;
juurdepääsude määramine;
liikluskorralduse ja parkimispõhimõtete lahendamine;
jäätmemajanduse lahendamine;
haljastuse lahendamine;
tehnovõrkude ühenduskohtade määramine.

1.3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

Planeeringu lähtedokumendid:
Detailplaneeringu algatamise taotlus 20. juunist 2002.a;
Riia t, Vabaduse pst, Vanemuise t ja Küüni t vahelise ala (Hansakvartali) detailplaneeringu lähteülesanne, töö nr DP LÜ-7-2002, mis on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 8. juuli 2002.a. korraldusega nr 2644 `Riia t, Vabaduse pst, Vanemuise t ja Küüni t vahelise ala (Hansakvartali) detailplaneeringu algatamine ning lähteülesande kinnitamine`;
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
Riia, Küüni, Vanemuise tn ja Vabaduse pst piirneva ala detailplaneering;
Riia, Turu, Soola ja Aleksandri tänavatega piirneva ala detailplaneering;
Turu 2, Soola 8 ja lähiala detailplaneering;
Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud liiklusobjektide ülevaatus. Tallinn 2002;
Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud liiklusobjektide ülevaatus. Liiklusintensiivuse modelleerimine. Tallinn 2002;
Tartu linna üldplaneering (kehtestatud 1999.a.).

1.3.1. Hansakvartali ja lähiala käsitlus Tartu linna üldplaneeringus

Hetkel kehtiva üldplaneeringu järgi on planeeringuala (Vanemuise tn 2, Riia tn 1 ja Küüni tn 14 kinnistute osas) ärimaa, mille täpsem funktsioon on parkimismajade- ja alade piirkond. Hansakvartali parkimiskohtade arvuks annab üldplaneering 400 kohta.
Lisaks näeb üldplaneering üldkeskuses ette järgmiste parkimismajade rajamise:
Vanemuise kontserdimaja ja TÜ raamatukogu vahelisele alale (ca 300 kohta);
kahetasandilise pealesõidu rajamisel Raatuse tänavalt Võidu sillale- viaduktialusele alale 525 parkimiskohta;
Kaubamaja parkimismaja Soola tn 1.
Üldplaneering näeb piirkonnas ette uuskeskuse arendamise ja uue kesklinna kujunemise.

Tänavate liigitus üldplaneeringu järgi:

Riia tn (Akadeemia- Turu lõik)- magistraaltänav
Vanemuise tn (Ülikooli- Vabaduse pst lõik))- jaotustänav
Küüni tn- jalgtänav
Vabaduse pst (Riia tn- Raekoja plats lõik)- magistraaltänav

1.4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud

Planeeringu koostamisel on planeeringuala piires alusplaanina kasutatud OÜ WeW poolt digitaalselt mõõdistatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr geo-603-2002). Mõõdistamine viidi läbi novembris 2002 aastal, töö on kooskõlastatud linna peageodeediga.
Planeeringualast väljaspool paikneva piirkonna näitamiseks on kasutatud Favora Maamõõtmise AS-i poolt juunis 1998 digitaalselt mõõdistatud geoalust.
Geoloogiliste uurimistööde materjal puudub.

2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeritav ala paikneb Tartu linna südames, uue kujuneva ärikeskuse keskmes. Planeeringuala piiravad 3 küljest intensiivse liiklusega ja ühest küljest pisut väiksema liiklusintensiivsusega tänavad. Kirdesse jääb Vabaduse pst ja vana Turuhoone, kagusse Riia tn ja Tartu Kaubamaja, edelasse Küüni tn ja haljasala, loodesse pargiala.
Ümbritsev hoonestus on tekkinud valdavalt sõjajärgselt tühjaks jäänud aladele, kuhu ajapikku on hakanud kujunema uus keskus. Ümbritseva hoonestuse mahud ja korruselisus (2 ja/või rohkem korrust) on erinevad, samuti ka ehitusaeg ja sellest tulenev arhitektuuriline lahendus. Ehitusjoon ümbritsevatel tänavatel on erinev, Riia tänava hoonestus ei paikne rangelt ühel joonel (planeeringuala läheduses), Küüni tn hoonestuse puhul tuleb aga osades lõikudes ühtne joon selgelt esile.
Kruntide pinnad on suured, hoonestatud kruntide täisehitus maksimumi lähedane. Krundi piirded puuduvad.
Lisaks viimase aja suurematele objektidele nagu Kohtumaja, Hansakeskus ja Emajõe Ärikeskus, on lähiaastatel oodata ka vana bussijaama kohale uue hoonestuse rajamist. Seda täiendab käesolev planeering, mis on üheks eelduseks uushoonestuse rajamisele Riia-Küüni -Vabaduse pst- Vanemuise tänavatega piiratud alale.
Planeeringuala suhteliselt suur eraldatus (haljasalad ja laiad liiklusmagistraalid) teistest ümbritsevatest hoonetest annab laiemad võimalused ala hoonestamiseks.
Keskuse areng toob kaasa liiklusintensiivsuse kasvu. Foorjuhtimisega Turu-Riia ristmik on Tartu linna üks enim koormatud piirkondi. Lisaks autoliiklusele kulgevad ka valdav osa ühistranspordi bussiliine, mis läbivad kesklinna, üle Riia-Turu ristmiku. Bussipeatused on nii Riia tänaval kui Vabaduse puiesteel.
Jalakäijte ja jalgratturite põhiline liikumine on Küüni tänaval Raekoja plats- Kaubamaja suunal. Vabaduse pst, Riia tänav ja Vanemuise tänav on varustatud kõnniteedega. Jalakäijate liikumist üle magistraalide juhivad foorid.
Väiksema liiklusintensiivsusega on Vanemuise tn planeeringualasse jääv osa, mida kasutatakse parkimiseks ja peatumiseks.
Sõiduradade ja jalakäijate ülekäigukohtade osas on muudatusi tehtud Vabaduse pst Vanemuise tn ristmikul, Riia tn– Vabaduse pst ristmikul ja Vanemuise tänaval.
Jalakäijate liiklemiseks ümber planeeritud hoone on säilitatud olemasolevad kõnniteed.
Jalakäijate juurdepääs planeeringualale on kõigilt ümbritsevatelt tänavatelt.

3. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala hõlmab kinnistuid Vanemuise tn 2, Riia tn 1, Küüni tn 14 ja nendega külgnevat tänavate maa-ala. Vanemuise tn 2 krundi pindala on 2563 m², Riia tn 1 krundi pindala 4466 m², Küüni tn 14 krundi pindala 1323 m². Kõigi kolme krundi maakasutuse sihtotstarve on ärimaa, kinnistute omanikuks Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS.
Planeeringuala on valdavalt hoonestamata. Krundil Vanemuise tn 2 paikneb 1-korruseline kivihoone, mis rajati ca 30 a tagasi linnaliinide bussijaama teenindamiseks. Tänasel päeval asuvad hoones toitlustusasutus ja väiksemad ärid. Hoone paikneb kirde-edela suunaliselt Vanemuise tänava ääres. Planeeringuala teised krundid on hoonestamata.
Planeeringuala Riia tn poolses osas paiknevad bussiootepaviljonid, Küüni tn ääres kioskid ja lillemüügi kohad. Riia tn, Vabaduse pst ristmiku läheduses asetsevad mitmed reklaamitahvlid.
Planeeringuala krundid ei ole üksteisest eraldatud piiretega.
Planeeringualal olev haljastus pole märkimisväärne. Riia tn 1 krundil ja Küüni tänaval kasvab 5 lehtpuud, planeeringuala ülejäänud osas on arheoloogilistest väljakaevamistöödest säilinud ca 3m sügavune süvend. Kruntide ülejäänud pind on valdavalt asfalteeritud (va hoonealune pind ja Küüni -Riia tn nurgal ning Vabaduse pst äärses osas paiknevad muruga kaetud alad).
Kruntidele juurdepääs on kogu tänavapoolse krundipiiri pikkuses. Riia tn 1 kinnistule on ligipääsud Vabaduse, Riia ja Küüni tänavalt, Küüni tn 14 kinnistule on juurdepääsud Küüni ja Vanemuise tänavalt, Vanemuise tn 2 kinnistule on juurdepääsud Vabaduse pst-lt ja Vanemuise tänavalt.
Planeeringuala maapind langeb kirde suunas, Küüni tn ja Vabaduse pst absoluutkõrguste vahe on ca 3.70m.
Riia tn ja Vabaduse pst on asfaltkattega kahesuunalise liiklusega mitme sõidureaga tänavad, Küüni tn on jalgratturite/jalakäijate liiklemistsoon, Vanemuise tn on praegu kasutusel tasulise parkimise alana.

4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Olemasolevad krundid -Riia tn 1, Vanemuise tn 2 ja Küüni tn 14 - liidetakse vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele üheks krundiks. Moodustatakse krunt pindalaga 8352m².

5. Krundi ehitusõigus

Planeeringuga määratakse planeeritud krundile ehitusõigus:
Tabel 1 Krundi ehitusõigus
Krundi pos nr
Pos 1
Krundi planeeritud pindala m²
8352 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve
100% ärimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil
1
Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala
7517m²
Hoonete lubatud kõrgus (korruselisus ja abs.k.m)

vastavalt `Vanemuise, Küüni, Riia tänavate ja Vabaduse puiesteega piirneva kvartali detailplaneeringule`(töö nr 01-76, 1999)

3-6 korrust

min 54.00 max 60.00

Planeerimislahendus võimaldab hoonestuse rajamist kahes järgus (vt planeeringu põhijoonis).

6. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevaheliste kujade määramisel on arvestatud Eesti Projekteerimisnormides avaldatud minimaalsete tuleohutuskujadega. Uushoonestuse minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP-1.
7. Arhitektuurinõuded ehitistele
Vastavalt planeeringu lähteülesandele on planeeringuga:
kohustuslikud ehitusjooned määratud tänavate äärde;
Vastavalt detailplaneeringu 12.02.2003 korrigeerimiskirjale nr 9-1.3/DP-02-007 on Riia tn poolse külje puhul hoonestusele määratud 2 kohustuslikku ehitusjoont, eraldi 1. korrusele ja teistele korrustele. Arvestada tuleb, et 1. korruse kohustuslik ehitusjoon peab Riia tn suhtes paiknema vähemalt 3m kaugusel krundi piirist.
tagatud jalakäijate läbipääs Vanemuise-Küüni nurgalt Turu-Riia ristmikule;
Seoses varemprojekteeritud tunnelkollektori projektijärgsele paiknemisele Vabaduse puiesteel, on võimalikud planeeritava hoonestuse mõningased tagasiasted kohustuslikust ehitusjoonest Vabaduse puiestee pool (Riia tn ristmiku läheduses). Hoone projekteerimisel täpsustatakse tulevase kollektori paiknemine ja parameetrid ning arvestatakse nõutud kujadega.
Olev hoone kuulub lammutamisele.
8. Tänava maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted
Tänava maa-alal on liikluskorralduse lahenduse ja juurdepääsude väljatöötamisel võetud arvesse kehtivat planeeringut ( töö nr 01-76,1999).
Jalakäijate sissepääsud hoonesse on Vanemuise tn, Küüni tn, Riia tn ja Vabaduse puiesteelt. Peasissepääsud hoone 1. korrusele on Vanemuise tn, Küüni tn ja Vabaduse puiesteelt, lisaks on sissepääsud 1. korrusele ette nähtud Riia tänavalt, hoone 0 korrusele pääseb Vanemuise tänavalt, Riia tänavalt ja Vabaduse puiesteelt (hoone 0 korrus- Vabaduse puiestee tasapinnas, 1. korrus - Küüni tänava tasapinnas). Riia tn 1. korruse sissepääsude projekteerimisel tuleb lahendada jalakäijate pääs tänava tasandilt 1.korruse tasandile.
Autotranspordi juurdepääs hoonele on lahendatud Vabaduse puiestee kaudu Vanemuise tänavalt, kus on 2 kõrvuti paiknevat sisse-väljapääsu (üks külastajate sõiduautodele, teine kaubaga varustajate autodele) hoone 0 korruse parklasse.
Perspektiivseks pääsuks jääb võimalus O-korruse parklasse sõita Riia tänavalt parempöördega. Selline sissepääsu võimalus hoonesse on teostatav vaid kahetasandilisena (jalakäijate ja sõidukite liikumine ei ristu ühes tasandis) ja tingimusel, et Riia tänava bussipeatused likvideeritakse või bussiliikluse intensiivsus oluliselt väheneb. Uus lahendus nõuab aga enne Riia tänava bussipeatuste kasutamise (kogu südalinna bussiliikluse põhimõtete) ümberkorraldamist.
Küüni tänav ja osaliselt ka Vanemuise tänav jääb jalakäijate / jalgratturite liikumise alaks. Lisaks on Vanemuise tänaval planeeritava hoone vastasküljel paiknev kõnnitee ette nähtud kasutada jalgratturite liikluseks. Jalakäijate / jalgratturite liiklemiseks näeb planeering ette lisaruumi Vanemuise tänava parkla arvel, lihtsustades nii juurdepääsu ühele hoone peasissepääsule.
Parkimine ja kauba vastuvõtt on lahendatud hoone mahus 0 korrusel (kauba vastuvõtu ja prügi äraveo tsoon parkimisalast eraldatud). Normatiivne parkimiskohtade arv krundil on 135, lisakohti teatud tingimustel (Muinsuskaitseameti kooskõlastus) on võimalik rajada 55. Parkimiskohtade paigutus selgub projekteerimise käigus, kui on teada liftihallide ja trepikodade täpsed parameetrid ja asukohad.
Vanemuise tänaval säilub parkimine, orienteeruv parkimiskohtade arv 63, jalgrataste parkimiskohtade orienteeruv arv 65. Parklasse sissesõit toimub Vabaduse puiesteelt.
Riia tn ääres paiknevate bussipeatuste teenindamiseks vajalik ruum säilub. Olemasolevad bussiootepaviljonid ei saa antud kujul säilida (paiknevad krundi piiril), ette on nähtud nende eemaldamine. Lahendusena pakub planeering välja Riia tänaval bussi ootavate inimeste tarvis varikatuse rajamise seotult projekteeritava hoone mahuga. Varikatuse konkreetsed parameetrid ja paigutus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.
8.1. Planeeringuga ette nähtud liikluse ümberkorraldused
Jalakäijate voogude (~900 inimest tunnis) Riia tänava takistamatuks ületamiseks tuleb Riia tänava ja Küüni tänava ristmikule välja ehitada jalakäijate tunnel. Kaugemas perspektiivis peale uue bussijaama ja sinna planeeritava kaubakeskuse väljaehitamist tuleks jalakäijate tunnel rajada ka Riia tänava ja Turu tänava alla. Enne tunneli planeerimist tuleks uurida jalakäijate voogusid nimetatud ristmikute piirkonnas. Jalakäijate tunneli sissepääsude projekteerimisel arvestada invanõuetega, jalgratturite ja lapsekärude liikumisega. Kahetasapinnalise Riia tänava ja Vabaduse puiestee ristmiku kavandamiseks tuleks koostada eraldi uurimustöö.

Tunnelite väljaehitamine toimub teise etapina, kuna on investeeringutemahukas ja aeganõudev (tehnovõrgud, geoloogilised uuringud).

Esimese etapi lahendusena näeb planeering ette jalakäijatele ülekäiguvõimaluse loomise Riia – Vabaduse – Turu tänavate ristmikule.

Jalakäijate perspektiivsete liikumisteede analüüsist tulenedes on eelistatuim Riia – Vabaduse – Turu tänavate ristmikule jalakäijate ülekäiguraja ehitamine üle Riia tänava. Selle positiivseks efektiks tuleb lugeda jalakäijate teepikkuse lühenemist liikudes Turu tänavalt Vabaduse tänava suunas ja vastupidi.

Jalakäijate ülekäiguraja projekteerimisel on välja pakutud kaks varianti, mis erinevad jalakäijate teeületuse iseloomult.

Esimene variant on, kus jalakäijad ületavad teed kahes etapis vahepeatusega tee keskel oleval ohutussaarel. Sellise lahenduse positiivseks küljeks on rakendamise lihtsus, kuna ei muudeta oluliselt olemasolevat ristmiku läbilaskevõimet ja foorikorraldust ning sellega kaasnevalt jääb paika Riia tänava nn "roheline laine". Negatiivseks on jalakäijate pikk ooteaeg tee keskel ohutussaarel, oodates teise teepoole ületamiseks rohelise tule süttimist. Pikem ooteaeg tee keskel võib ahvatleda jalakäijat rikkuma Liikluseeskirja ja ületada teed keelava tule ajal.

Teise variandi puhul võimaldatakse jalakäijal sõidutee ületada ühe tsükli jooksul. Positiivseks küljeks on jalakäija suurem turvalisus ja mugavus teeületusel. Negatiivseks on sõidukite läbilaskevõime vähenemine ristmikul. Eriti halveneb Riia tänavalt vasakule pöörava sõidukigrupi läbilaskevõime (~30 %).

Riia tänava ja Vabaduse tänava ristmikule jalakäijate ülekäigukoha rajamiseks tuleb ehitada ohutussaared, Vabaduse tänavalt parempöördele kõnniteelaiendus ja rekonstrueerida ristmikul olev fooriobjekt (ka programmiliselt) võimaldamaks jalakäijate liikluse reguleerimist. Sellega seoses tuleb Eesti Projekteerimisnormidele EPN 17 vastavaks laiendada sõiduteed ka Riia tänavalt parempöördel Turu tänavale.

Vanemuise tänava ja Vabaduse puiestee ristmiku piirkonnas paikneva bussipeatuse tarbeks tuleb välja ehitada bussitasku. Jalakäijate ülekäigurajale tuleb ehitada ohutussaared ja rajada uus fooriobjekt. Vabaduse puiestee Riia tänava poole suunduv ala tuleb laiendada 3-rajaliseks.

Punkti 8.1. koostas Elmar Rämmer, 8. ja 8.1. täiendanud Margus Nigol

9. Säilitatav ja rajatav haljastus, heakord

Planeering näeb ette ehitustegevust takistavate puude likvideerimise Riia tn 1 krundi lõunaosas (2 puud), Küüni tänaval (3 puud) ning Vanemuise tn parklas (1 puu). Rajatava haljastusena on soovitav kasutada konteinerhaljastust nii hoones sees kui väljas.

Vanemuise tänava parkla, Vabaduse puiestee ja Riia tänava sõidutee osa on asfaltkattega, eelpool toodud tänavate jalakäijate liiklemise teeosa asfaltkate on soovitav asendada betoonkivi kattega.

10. Tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus

10.1. Üldosa

Koostatud detailplaneering käsitleb Tartu kesklinnas Riia tn-Vabaduse pst-Vanemuise tn-Küüni tn vahele jäävat ala. Käesolevas peatükis on antud lahendused planeeringu tehnovõrkude osa kohta. Alusplaanina on kasutatud OÜ Tartu Arhitektuuribüroo poolt koostatud planeeringu arhitektuurset osa ( töö nr AB-55-03). Arvutuslikud tehnovõrkude ressursid on planeeringuala sisesed. Planeeringuväliste alade sidumine planeeritava ala tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt tehnovõrkude valdajate poolt esitatud tingimustele.

Arvestades planeeringu lähteülesannet, kohaliku omavalitsuse ehitusmäärust, planeerimisseadust, ehitusnorme ning head ehitustava, tagab koostaud tehnovõrkude ja -rajatiste lahendus nende projekteerimise ja väljaehitamise kogumahus või etappide kaupa. Ehitusetapi maht tuleb määrata selliselt, et ehitatavas kvartalis oleks välja ehitatud kõik tehnovõrgud, mis tagaksid hoonestuse ja trasside normikohase ekspluatatsiooni ning ohutuse tingimused ja ei nõuaks hilisemaid täiendavaid materiaalseid kulutusi.

10.2. Sadevete kanaliseerimine


Planeeringuala lähipiirkonnas on tänavate alal sadeveed kanaliseeritud. Vanemuise tänaval paiknev ühisvoolne kanalisatsioonitorustik Ų500 mm suubub käesoleval ajal vahetult Emajõkke. Riia tänaval paikneva kanalisatsioonitorustku Ų300 mm ja selle eelvoolutorustiku läbilaskevõime on valgala suuruse kohta ebapiisav, mille tõttu tekib valingvihmade puhul sageli Riia tn ja Vabaduse pst ristmikul üleujutusi. Vabaduse pst puudub kanalisatsioonitorustik. Piki Vabaduse puiesteed ca 85 m ulatuses puuduvad planeeringualal sadevete restkaevud, mis on 30 m laiuse tänava kohta samuti ebapiisav.
1082 Planeeritud lahendus
Planeeritaval alal on ette nähtud rajada kõvakattega ala, mille sadeveehulk valingvihmade korral on 71 l/sek. Planeering näeb ette sadevee kanaliseerimist. Osaliselt on võimalik sadevesi kanaliseerida Vanemuise tn. kanalisatsioonitorustikku, Riia tänaval paiknev kanalisatsioonitorustik tuleb rekonstrueerida enne sinna täiendavate sadevee vooluhulkade suunamist. Uus torustik tuleb dimensioneerida kogu valgala sadeveehulgale. Parklate sadeveed peavad enne ühiskanalisatsiooni suunamist läbima õli-liivapüüduri. Kanalisatsiooni eelvooluks on seni Emajõgi, kuni pole välja ehitatud tunnelkollektor.

10.3. Olmereovete kanaliseerimine

1082 Olemasolev olukord
Planeeringualal toimib seni ühisvoolne kanalisatsioon. Krundil paiknevad endiste ja olemasolevate hoonete kanalisatsioonitorustikud. Olmereovesi suubus ühiskanalisatsiooni läbi setitite, mis toimisid väikepuhastina. Ühiskanalisatsiooni eelvooluks on käesoleval ajal Emajõgi.



1082 Planeeritud lahendus
Planeeringualale rajatava kaubandus-büroohoone arvutuslik olmereoveekogus võib olla kuni 20 m³/d. Olmereovesi tuleb suunata Vanemuise tn paiknevasse kanalisatsioonitorustikku. Seni, kuni ei ole välja ehitatud tunnelkollektor, tuleb hoone reoveed suunata ühiskanalisatsiooni läbi lokaalse setiti. Krundil paiknevad olemasolevad kanalisatsioonitorustikud tuleb likvideerida ja toruotsad tänava liitumiskaevudes tamponeerida.

10.4. Veevarustus


Planeeringualal paiknevad endiste ja olemasolevate hoonete tarbeks rajatud sisestustorustikud. Linna ühisveevärgitorustikud paiknevad planeeritavat kvartalit piiravatel tänavatel.
Planeeritavale alale rajatavate objektide veevajadus olme- ja tehnoloogiliseks otstarbeks võib ulatude kuni 20 m³/d. Tuletõrjevee vajadus, sõltub hoone tulepüsivuse astmest ja kasutatavast tootmisprotsessi tehnoloogiast ning võib ulatuda kuni 30 l/sek. Olemasolev tänavatel paiknev veevälisvõrk võimaldab ühisveevärgiga liitumisi välisvõrgu suvalises kohas. Vastavalt tulekaitsetasemele tuleb rajada vähemalt kaks sisestusliini. Veekulumõõtjad projekteerida hoonesse välisseina äärde. Olemasolevad sisestustorustikud tuleb tänavatorustikust lahti ühendada ja likvideerida.

10.5. Elektrivarustus


Planeeringuala läbib transiidina hulgaliselt elektrikaabelliine. Küüni tänaval paikneb 0,4 kV kaablijaotuskapp lähipiirkonna objektide tarbeks. Lähimad trafoalajaamad paiknevad 200m kuni 300m kaugusel. Krundil paikev hoone on elektrienergiaga varustatud. AS Eesti Energia info põhjal vaba võimsus planeeringu piirkonnas puudub.
Planeeringuala arvutuslikuks elektrienergia tarbimisvõimsuseks võib olla kuni 1100 kW. Otstarbekas on objekti piiridesse rajada trafoalajaam 2x630 kVA. Alajaama el.toiteliinid tuleb välja ehitada vastavalt Eesti Energia poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (alates Düükri alajaamast). Olemasolevad krundisisesed kaabelliinid tuleb demonteerida. Ehitusprojektiga tuleb tagada tänavaalal paiknevate olemasolevate elektrikaablite säilimine. Elektrivarustuse projekteerimisel on soovituslik näha ette mõningane planeeringusisene võimsuse suurenemise perspektiiv.

10.6. Sidevarustus

1082 Olemasolev olukord
Planeeringuga piirnevatel tänavatel ja olemasolevas hoones paiknevad siderajatised. Vabaduse puiesteel paiknevast sidekaevust on sidekanalisatsioon rajatud kuni olemasoleva hooneni.

1082 Planeeritud lahendus
Planeering näeb ette objektile sidevõrgu rajamist, millega oleks tagatud 53 abonendi vajadused. Olemasolev sidekanalisatsiooni võib säilitada. Väline kaablivõrkkogu tuleb rajada olemasolevasse sidekanalisatsiooni vastavalt tehnilistele tingimustele.

10.7. Soojavarustus


Planeeritav ala asub vastavalt linna üldplaneeringule kaugkütte soojusvõrgu piirkonnas. Olemasoleva hooneni oli rajatud Küüni tänaval paiknevast soojusmagistraalist sisestustorustik. Soojustrassi ei kasutata kuna hoone on elektriküttel.
1082 Planeeritud lahendus
Planeeritava kvartali arvutuslik soojavajadus on kuni 3,6 MW. Planeeringujärgselt tuleb olemasolev sisestustrass rekonstrueerida. Liitumiskoht olemasolevast soojustrassi kambrist on otstarbekas säilitada.

10.8. Välisvalgustus

1082 Olemasolev olukord
Planeeringualal on välisvalgustus välja ehitatud ja funktsioneerib rahuldavalt.

10.8.2. Planeeritud lahendus
Planeeritud alal on tegemist linna keskusega. Vastavalt sellele on tänavavalgustus planeeritud valgustusklassile “hea”, nähes ette keskmise valgustustiheduse tänavatel 15 lx.
Kui hoone või parkla ehitusprojektiga nähakse ette olemasolevate valgustite demonteerimine, tuleb samas lahendada tänavavalgustuse osa, mis tagaks tänavaala normikohase valgustatavuse. Soovitav on kasutada metallmastidel konsoolidel paiknevaid üksikvalgusteid nimivõimsusega 150W. Toide on planeeritud maakaabelliinidega arvestades, et toitekilp asub planeeritavate alajaamade krundil või selle läheduses. Soovitav on kasutada kahte või enamat valgustuse toiteliini.


10. peatüki punktid koostas Eenok Järg.

10.9. Tehnilise ressursi vajadus

11. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritava hoone tootmisprotsessis ei ole ette nähtud kasutada keskkonnale ohtlikku tootmistehnoloogiat. Olmereoveed on planeeritud juhtida ühiskanalisatsiooni läbi eelsetiti. Parklate sadeveed tuleb enne ühiskanalisatsiooni suunamist lokaalses liiva-õlipüüduris puhastada.
Hoonete kütteks ja soojavee saamiseks kasutatakse kaugkütet.
Olmejäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse (prügimajanduseks ette nähtud tsoon hoone 0 korrusel). Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevuslitsentsi omav ettevõte.
Hetkel on teadmata endise kütusetankla territooriumi keskkonnaohtlikkus, millest tingituna tuleb enne tankla territooriumi hoonestamist tutvuda olemasoleva situatsiooniga ja selgitada välja võimalik pinnase reostus. Sellest lähtuvalt likvideerida projekteerimis-ehitustööde etapis territooriumilt võimalikud keskkonnaohtlikud objektid ja jääkreostus.

12. Servituutide ja naabrusõiguste seadmise vajadus
Detailplaneering näeb ette servituudi- isikliku kasutusõiguse- seadmise vajaduse krundil AS Eesti Energia kasuks seoses hoonesse tuleva alajaama ja kinnistul paiknevate kaabelliinide kasutamisega.

13. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused

Muid seadusest tulenevaid kinnisomandi kitsendusi detailplaneeringuga ei määrata.

14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud katab planeeringuala piires krundi omanik.

15. Planeeringu rakendamise võimalused

Kehtestatud planeering on alus kruntide Vanemuise 2, Riia 1 ja Küüni 14 ühendamiseks üheks krundiks. Planeeringu kehtestamise järel realiseeritakse planeering tekkinud krundi piires krundi omaniku ressurssidega. Linnatänavate osa väljaehitamine toimub vastavalt 25.04.2003.a. toimunud planeeringu rakendamise võimaluste arutelul saavutatud kokkuleppele Tartu linna ja planeeringu tellija vahel (vt lisade kaust 25.04.2003 arutelu protokoll).
Kokkuleppe kohaselt :
finantseerib Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS või planeeritava krundi igakordne omanik Vanemuise tänava ja planeeringuala kõnniteede rajamise ja rekonstrueerimise;
finantseerib Tartu Linnavalitsus Riia t- Vabaduse pst ja Vanemuise t- Vabaduse pst ristmike rekonstrueerimise.

Tabel 2 Maakasutuse bilanss
Krundi pos nr
Pos 1
Planeeringu algatamise eelne krundi sihtotstarve
Riia tn 1 – 100% ärimaa

Vanemuise tn 2 -100% ärimaa

Küüni tn 14 – 100% ärimaa

Planeeringu järgne krundi sihtotstarve
100% ärimaa
Planeeringu algatamise eelne krundi pindala
Riia tn 1 – 4466m²

Vanemuise tn 2 – 2563m²

Küüni tn 14 - 1323m²

Planeeringu järgne krundi pindala
8352m²

Käesolev detailplaneering määrab ära krundi maakasutamise sihtotstarbe, ehitusõiguse, tehnovõrkude võimalikud ühendused ja liikluskorralduse lahenduse. Eelpool toodud punktid on lahendatud vastavalt väljastatud lähteülesandele.
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele projektidele. Projekteerimise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad projekteerimisnormid.

Kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk nrKooskõlastatav instantsKoos- kõlastuse kuupäevKoos- kõlastaja ametinimi ja nimiKoos-kõlastuse originaali asukohtMärkused
1Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakond14.05.2003R. HaakI köide
lk 22
joonis nr 4
2Tartu Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Ehituse osakond13.05.2003linnaarhitekt
R. Mändmaa
I köide
lk 22
joonis nr 4
3Tartu Tervisekaitse-talitus6.05.2003
vaneminspektor T. ArrI köide
lk 22
joonis nr 4
4Tartumaa Päästeteenistus 7.05.2003
peainspektor
P. Vorobjov
I köide
lk 22
joonis nr 4
5AS Tartu Veevärk14.02.2003
nr 54
A. AruheinI köide
lk 25
joonis nr 7
6Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Tartu piirkond18.02.2003
nr 060
juhtivinspektor
E. Kitsnik
I köide
lk 25
joonis nr 7
Tööprojekt kooskõlastada täiendavalt
7AS Tartu Energia19.02.2003
Ü. RooseI köide
lk 25
joonis nr 7
8AS Eesti Telefon04.02.2003
nr 2267849
V. LintsI köide
lk 25
joonis nr 7
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt