Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Hydro Texaco Eesti AS. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek laekus 21.05.2004.a, ettepaneku nr LÜ-051-2004.

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Detailplaneeringuga käsitletav ala hõlmab Kalda tee 24 kinnistut, osaliselt Kalda tee 24a maaüksust ja Kalda tee maa-ala. Planeeritava ala suurus on ca 8400 m². (Planeeringu graafilises osas on detailplaneeringuala piir nihutatud kaartide paremaks lugemiseks krundi piirilt naabermaaüksuste territooriumile).

Detailplaneeringu eesmärgiks on Kalda tee 24 ümberkruntimine kaheks iseseisvaks krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitustingimuste määramine automaattankla ja äripinnaga korterelamu rajamiseks.

Planeeritava Kalda tee 24 krundi omanik ja krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve on järgmised:
l krundi omanik- AS Hydro Texaco Eesti;
l krundi maakasutuse sihtotstarve- 100% ärimaa;
l krundi pindala- 5409 m².
Lähteülesanne on kehtiv 18 kuud.

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

Planeeringu lähtedokumendid:
l Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek 21.05.2004.a;
l Kalda tee 24 krundi detailplaneeringu lähteülesanne, töö nr LÜ-051-2004, mis on kinnitatud Tartu Linnavalitsuse 01.07.2004.a korraldusega nr 1308.

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
l Asjaõigusseadus;
l Planeerimisseadus;
l Ehitusseadus;
l jt planeerimise aluseks olevad normdokumendid;
l Tartu Linnavolikogu 06.10.1999.a määrus nr 99 `Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine`;
l Tartu Linnavolikogu 25.09.1997.a otsus nr 145 `Kalda tee 22 ja Kalda tee 28 vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamine`;
l `Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst tänava rekonstruktsioon`, tööprojekt OÜ Tinter Projekt 43-99-PL;
l Tartu Linnavalitsuse 26.02.2004.a korraldus nr 415 `Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst rekonstruktsiooni tööprojekti osalise korrektuuri projekteerimistingimuste määramine`;
l Eesti Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a määruse nr 36 `Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine`;
l Tartu Linnavalitsuse 25.11.2003.a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhend `Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded`;
l Tartu Linnavolikogu 19.06.2003.a määrus nr 33 `Tartu linna ehitusmäärus`.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ Tartu Kinnisvara Grupi (tegevuslitsents nr 459 MA v.a. 06.12.2001.a) poolt novembris 2003.a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr M- 095-03).

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala hõlmab Kalda tee 24 kinnistut ja osaliselt Kalda tee 24a maaüksust ning Kalda tee maa-ala.
Andmed olemasoleva krundi kohta:

Kalda tee 24 -
l krundi omanik- AS Hydro Texaco Eesti;
l krundi maakasutuse sihtotstarve- 100% ärimaa;
l krundi pindala- 5409 m².

Planeeringualal kehtib 1997.a kehtestatud `Kalda tee 22 ja Kalda tee 28 vahelise maa-ala detailplaneering`. Nimetatud planeeringuga on Kalda tee 24 krundile ette nähtud üks kahekorruseline hoone ehitusaluse pindalaga kuni 1000 m², krundi maakasutuse sihtotstarve- 50% büroo ja teeninduse maa-ala, 50% tanklate maa-ala. Juurdepääsud planeeritavale hoonele olid ette nähtud Kalda teelt lõuna poolt nn jalakäijate kiire kõrvalt ja krundi läänepoolsest osast. Ligikaudne varemplaneeritud ehitusala ja teede jooned on toodud planeeringu kaardil nr 2. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub eelpool kirjeldatud varasem planeerimislahendus kehtetuks Kalda tee 24 osas.

Kalda tee 24 krunt piirneb põhjast hoonestamata kinnistuga, idast, läänest ja lõunast tänavaalaga. Idast kulgeb jalakäijate tänav, läänest Anne tn ja Kalda teed ühendav tänav ja lõunast magistraaltänav- Kalda tee. Kõik nimetatud teed on asfaltkattega. Kalda tee on planeeringuala ulatuses 3-realise sõidutee osaga (üks suund kesklinna poole, kaks sõidurida suunaga Ihaste poole) tänav, mille Kalda tee 24 krundi poolses osas on äärekiviga eraldatud asfaltkattega kõnnitee, jõepoolses küljes nõuetekohane äärekiviga eraldatud kõnnitee puudub.

Juurdepääs planeeritavale krundile on Kalda teelt lähtuva korruselamute juurdepääsuteelt.
Planeeritaval krundil kulgeb mitu isetekkelist kruusakattega jalgrada, millest valdav osa läbib krunti ida-lääne suunaliselt. Lisaks paiknevad samalaadsed jalgrajad krundi edela- ja loodeosas.

Krundi lääneosas paikneb kruusakattega ulatuslikum plats, mida kasutatakse sõidukite parkimisalana.

Krundi kruusakattega teedevõrgustiku alt välja jääv maa-ala on kaetud rohttaimestikuga. Planeeritaval alal puudub kõrghaljastus.

Kalda tee 24 krunt on hoonestamata.
Planeeringuala reljeef on tasane, ühtlane langus on kirdest edelasse.

Planeeringualal (va keskosa) paiknevad mitmed insenervõrgud. Kalda tee 24 krundil kulgevad reoveekanalisatsioon, sadeveekanalisatsioon, veetrass, sidekaabel, elektriõhuliin, madal- ja kõrgepingekaablid, gaasitrass, soojatrass.

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeritav ala paikneb Tartu kesklinnast ca 3 km kaugusel, Annelinna linnaosas.

Planeeringualasse jääv Kalda tee on kahesuunalise liiklusega planeeringualas 3 sõidureaga asfaltkattega sõiduteega tänav. Sõidutee Kalda tee 24 krundi poolses osas on äärekiviga eraldatud asfaltkattega kõnnitee, jõepoolses osas kõnnitee puudub. Planeeringu lääneosas kulgeb asfaltkattega sõidutee- juurdepääs korterelamutele. Planeeringuala läbivad mitmed kruusakattega jalgrajad.

Planeeringulahendus muudab olemasolevat liikluskorraldust (vt kaart nr 3). Kalda teed on planeeritud laiendada, lisaks on planeeritud juurdepääsud Kalda teelt planeeritavatele kruntidele. Kalda tee liikluslahenduse planeerimisel on arvestatud Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst tänava rekonstruktsiooni tööprojektiga (OÜ Tinter Projekt 43-99-PL) ja Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst rekonstruktsiooni tööprojekti osalise korrektuuri projekteerimistingimustega ja käesoleval hetkel OÜ Tinter Projekti poolt koostatava Kalda tee rekonstrueerimisprojektiga.

Planeeringuala paikneb nõukogude perioodil rajatud korruselamutega hoonestatud linnaosas. Viimastel aastatel on toimunud kiire kaubanduskeskuste ehitamine just Annelinna lõunaosas kulgeva ja planeeringuala läbiva Kalda tee äärde.

Planeeringuala kontaktvöönd on puhtakujuline elamupiirkond, kus valdav osa hoonestusest on 5-korruseline lamekatustega mitme trepikojaga korterelamud. Välisviimistluseks telliskivi ja krohv.

Kalda tee äärsete paneelelamute hoonestusjoon kulgeb kaarjalt ja arvestab Kalda tee kulgemist. Tänavast eemale jäävad korterelamud paiknevad kindla rütmiga moodustades sõidukitele suletud sisehoove ning transpordile avatud juurdepääsuteede ja parkimisalade koridore.

Planeeritud korterelamu hoonemaht arvestab olemasolevate naaberhoonetega- Kalda tee äärsesse ossa on ette nähtud 5 korrust. Äripinnaga korterelamu ärifunktsiooniga osa (Pos 1 krundi hoonestusala põhjapoolne osa) on ette nähtud 1-korruselisena. Äripindadega korterelamu (pos 1) puhul on määratud kohustuslik ehitusjoon Kalda tee suhtes sõltuvalt Kalda tee 20 ja 28 hoonete paiknemisest.

Planeeritud automaattankla on olemasolevast Kalda tee hoonestusjoonest planeeritud tuua ettepoole. (Tanklarajatiste puhul ei ole kohustuslikku ehitusjoont määratud). Tankla olemasolevast ehitusjoonest ettepoole toomine on põhjendatud, kuna automaattankla puhul ei ole tegemist mahult domineeriva rajatiste kompleksiga. (Lisaks lihtsustab Kalda tee lähedus tankla kasutamist ja ei too liiklusvoogu korterelamute vahele).
1997.a kehtestatud Kalda tee 22 ja Kalda tee 28 vahelise maa-ala detailplaneeringuga on Kalda tee 24 taha jäävale tühjale Kalda tee 26 krundile planeeritud 5-15 -korruseline äri -ja korruselamu funktsiooniga hoone. Nimetatud planeeringus on ehitusala fikseeritud laiaulatuslikult ja pole määratud kohustuslikku ehitusjoont ega uushoonestuse konkreetset asukohta.

Kontaktvööndi kruntide struktuur lähtub korterelamute paiknemisest ja ühendusteedest. Korterelamutega hoonestatud maaüksuste piirid jälgivad hoonete kontuure ja paiknevad reeglina kõrvuti st, et hoonetevahelised teed ei ole välja krunditud vaid teed kulgevad üle erinevate maaüksuste. Kruntide piirid pole looduses tähistatud (piirdeaiad puuduvad).
Annelinna algne planeering kujutas endast vabaplaneeringuga ala, kus hoonetevaheline maa-ala oli avatud kõigile elanikele, seetõttu on hilisem kruntimine olnud raskendatud.

Lähimateks koolideks on Tartu Descartes´i Lütseum ja Tartu Kommertsgümnaasium, lähimateks kaubanduskeskusteks on `Eedeni` kaubanduskeskus, T-Market, Annelinna keskus. Kalda teed läbivad linna ühistranspordi bussiliinid.

Planeeringuala piirkond kuulub kaugkütte teeninduspiirkonda.

1997.a kehtestatud Kalda tee 22 ja Kalda tee 28 vahelise maa-ala detailplaneeringuga on Kalda tee 24 krundile planeeritud üks 2-korruseline hoone, krundi täisehitus 20% ja maakasutuse sihtotstarbega 50% büroo ja teeninduse maa-ala, 50% tanklate maa-ala. 1997.a kehtestatud planeeringu muutmine on põhjendatud, kuna tankla rajamine realiseeritakse automaattanklana, mille ruumivajadus on oluliselt väiksem kui teenindushoonega seotud tanklal ja sel juhul säilub võimalus jätkata Kalda tee äärset hoonestustava ka Kalda tee 24 krundil, kuhu on planeeritud 5-korruseline korruselamu. Planeeritud korruselamu kohustusliku ehitusjoone asukoht tuleneb Kalda tee äärsete naaberhoonete paiknemisest.
Eelpool toodud analüüsist lähtuvalt on põhjendatud planeeringuga määratud ehitusõigus ja maakasutuse tingimused (vt planeeringu põhikaart).
4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Olemasolev Kalda tee 24 maaüksus jagatakse kaheks krundiks.

Tabel 1. Maakasutuse bilanss

Krundi aadress	Kalda tee 24
Planeeringueelne krundi pindala	5409 m²
Planeeritud krundi pos nr	Pos 1	Pos 2
Planeeringujärgne krundi ligikaudne pindala	4828 m²	581 m²
Planeeringueelne krundi kasutamise sihtotstarve	100% ärimaa
Planeeringujärgne krundi kasutamise sihtotstarve	20% Ä- ärimaa 80% EK- korruselamumaa	100% Ä- ärimaa

Märkus: Planeeritud äripindade (automaattankla ja korterelamu äripinnad) klientidele, teenindavale transpordile ja töötajatele on avatud krundisisesed teed. Lisaks on avalikus kasutuses planeeritavate kruntide kõnniteed. Avalikku kasutusse mittejäävad alad (korterite parkimiskohad, kaupluse tagumise sissepääsu juurde viiv tee, lastemänguväljak) tähistatakse vastava märgistusega.

4.4. Kruntide ehitusõigus

Tabel 2. Krundi ehitusõigus

Krundi pos nr	Pos 1	Pos 2
Krundi ligikaudne pindala m²	4828 m²	581 m²
Krundi kasutamise sihtotstarve	20% Ä- ärimaa 80% EK- korruselamumaa	100% Ä- ärimaa
Lubatud ehitiste kasutamise otstarve	kolme ja enama korteriga elamu, jaekaubandushoone	tankla
Hoonete suurim lubatud arv krundil	1 põhihoone	-
Planeeritud korterite arv	max 54 korterit	-
Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala	1350 m²	tanklarajatiste suurim ehitusalune pind 100 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus	parapeti max absoluutkõrgus 54.10	rajatiste max absoluutkõrgus 43.00
Maapinna absoluutkõrguste vahemik krundil	36.40- 37.60	36.35- 36.55

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine
Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situtasioonist - naabruses paiknevate hoonete asetsemisest, Kalda tee hoonestustavast, Kalda tee liiklusskeemist. Lisaks on arvestatud vajalike kujadega (tuleohutus, valgustatus jms) ja võimaliku parkimiskorraldusega. Tänavapoolse krundi piiri suhtes on pos 1 krundi kohustuslik ehitusjoon naaberhoonetest lähtuvalt määratud ca 20m kaugusele krundi piirist, pos 2 krundile ei ole automaattanklale kohustuslikku ehitusjoont määratuud. Automaattankla puhul on toodud eraldi tingmärkidena maapealsete ja maaaluste rajatiste ala. Planeeritud hoonestusala ja tanklarajatiste maa-ala sidumine krundi piiridega on toodud kaardil nr 4.

4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala hõlmab lisaks planeeritavale Kalda tee 24 kinnistule ka Kalda tee 24a maaüksust, mis on transpordimaa ning Kalda tee maa-ala.

Kalda tee liikluslahenduse planeerimisel on arvestatud Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst tänava rekonstruktsiooni tööprojektiga (OÜ Tinter Projekt 43-99-PL) ja Kalda tee lõigus Sõpruse pst- Kaunase pst rekonstruktsiooni tööprojekti osalise korrektuuri projekteerimistingimustega ning käesoleval hetkel OÜ Tinter Projekti poolt koostatava Kalda tee rekonstrueerimisprojektiga.

Planeeringu kohaselt on Kalda tee tänavakoridori laiuseks ca 28 m, sealhulgas planeeritavate kruntide poolse kõnnitee laius 3,2 m (tuleneb eelpool nimetatud tööprojektist).

Planeeringulahendus näeb ette kaks juurdepääsu planeeritavatele kruntidele. Kalda teelt on lubatud parempöördega sissepääs ja parempöördega väljapääs pos 1 krundile. Lisaks on planeeritud Kalda tee ja Anne tänava ühendusteelt nii parem – kui vasakpöördega sisse- ja väljapääs. Nimetatud kõrvaltänava ja Kalda tee ritmikul on lubatud kõik pöörded (perspektiivis foorjuhitav ristmik).

Väljasõitude keelualad on toodud planeeringu kaardil nr 4.
Planeeritavate kruntide sisene liikluskorraldus toimib ühtsena (juriidiliselt lahendatakse servituutide seadmise teel). Planeering teeb ettepaneku planeeritavate kruntide parkimisaladel rakendada 30km/h piirangut ja künniseid ning erinevat teemärgistust (värv, erinevad kivisillutised). Kivisillutisega on planeeritud markeerida kõnniteed ja jalakäijate liikumisteed üle sõidukite liikumisteede minekul ning parkimisalad. Muus osas on teekatteks lubatud ka asfalt. Krundisiseste ühiskasutuses olevate teede hooldus lahendatakse kokkuleppel krundi omanike vahel.

Planeeritud äripindade (automaattankla ja korterelamu äripinnad) klientidele, teenindavale transpordile ja töötajatele on avatud krundisisesed teed. Lisaks on avalikus kasutuses planeeritavate kruntide kõnniteed. Avalikku kasutusse mittejäävad teeosad (korterite parkimiskohad, kaupluse tagumise sissepääsu juurde viiv tee) tähistatakse vastava märgistusega.

Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimisalad on ette nähtud pos 1 krundile Kalda tee äärde krundi lõunaossa ja lääneossa. Pos 2 krundile ei ole parkimist planeeritud.
Pos 1 parkimiskorraldus on lahendatud korterite ja äripindade ühiskasutusena- st korterite omanikele ja külalistele on parkimine lubatud kogu alal orienteeruvalt kl 19.00 õhtul kuni kl 10.00 hommikul, kaupluse lahtioleku ajal on tagatud 12 kaupluse külastajatele planeeritud parkimiskoha kasutamine. Parkimiskohtade kasutamise regulatsioon toimub märkide paigutamise teel iga parkimiskoha juurde.

Parkimiskohtade arvutamise aluseks on võetud parkimisnormatiiv äärelinna piirkonnas. Planeeritud max 54 korterile on ette nähtud 48 parkimiskohta (2-toaliste korterite koefitsent 0,9), mis on krundile planeeritud maksimaalne parkimiskohtade arv. Äripindade tarvis vajalike parkimiskohtade arvutusel on lähtutud kaupluse ja lao koefitsentidest - kauplusel äärelinna piirkonnas vastavalt 1/50 ja laoruumidel 1/150- äripindade tarvis kokku 12 parkimiskohta.

Väiksema korruslisuse ja/või korterite arvu puhul on võimalik parkimiskohtade vähendamine. Parkimiskohtade arv ja täpne paigutus täpsustatakse projekteerimise käigus.

Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoone sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde).

Tänavate ja ristmike täpsed kõrgusarvud ning vajalikud kalded selguvad tänavate projekteerimise etapis.

Invanõuded lahendada projekteerimise käigus.

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Planeeritav ala on haljastatud rohttaimestikuga, kõrghaljastus puudub.

Planeeringulahendus ei võimalda suurt haljastuse osakaalu ette näha, kuna valdavale osale planeeritavast territooriumist on ette nähtud rajada teed, parkimisplatsid ja hoone. Lisaks piirab kõrghaljastuse rajamise võimalust tehnovõrkude paiknemine planeeritavatel kruntidel.

Haljastatud territooriumid on planeeritud pos 1 kirdepoolsesse ossa, põhjaossa, lõunaossa Kalda tee äärde ja pos 1 ja pos 2 lääneossa.

Kõrghaljastust on planeeritud pos 1 krundi kirdenurka laste mänguplatsi lähedusse ja läänepoolsesse ossa parkimisala äärde ning Kalda tee äärsele haljasribale. Soovitavalt kasutada poopuud.
Puudealune pind katta muruga. Murupinnad liigendada madalate põõsastega.
Planeeritava pos 1 krundi põhja – ja idapiirile on planeeritud rajada (krundipiiri osalises pikkuses) hekk.

Kruntide piiridele piirdeaedu ei ole planeeritud.

Maapinna olemasolevaid kõrgusi on planeeringuga korrigeeritud. Vertikaalplaneerimisega on kõrgusi muudetud selliselt, et oleks tagatud sadevee äravooluks minimaalne pikilang. Projekteerimise käigus täpsustatakse maapinna, teede ja parkimisalade absoluutkõrgused ja antakse täpsed piki- ja põikkalded.

4.8. Ehitistevahelised kujad
Planeeritavate hoonete ja naaberkruntide olemasoleva hoonestuse vaheline kuja vastab Eesti Projekteerimisnormides (EPN 10.1. Ehitiste tuleohutus) avaldatud minimaalsetele tuleohutuskujadele. Min tulepüsivusklass on pos 1 krundi puhul TP-1 ja pos 2 krundi puhul TP-1.

Vastavalt tanklate tuleohutusnormide (EPN 10.13. Ehitiste tuleohutus. 13. osa. Tanklad) järgi võib tankurite, tuulutuspüstikute ja põlevvedelike maapealsete mahutite paigaldamine naaberkinnistu piirile lähemale kui 5m toimuda ainult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutuse ja naaberkinnistu omaniku kirjalikul nõusolekul. Maa-aluste mahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 3m. Planeerimislahendus võimaldab nimetatud 3m ja 5m laiust kuja. Mahutite ja tuulutuspüstikute asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus, mille käigus selgub ka täpne vahekaugus.

4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
4.9.1. Tehnovõrkude olemasoleva olukorra üldiseloomustus
Tehnovõrkude dimensioneerimisel oli aluseks planeeritud hoonestus ja nende tehnilised näitajad.

Planeeritava krundi lähiümbruses on järgmised tehnovõrgud:
l sidekanalisatsioon kõnniteel;
l veetrass Kalda teel;
l elektrimaakaablid ja tänavavalgustuse õhukaablid kõnnitee piirkonnas;
l ühiskanalisatsioon Kalda teel ja osaliselt kruntidel;
l sademevee kollektor DN1500 Kalda teel, eelvooluks Anne kanal.

4.9.2. Sadevete ja olmereovete kanaliseerimine

Kinnistut läbiv olmekanalisatsioonitorustik DN500 on planeeritud likvideerida ning see on planeeritud Kalda teele. Planeeritavale alale planeeritavate hoonete olmereoveed juhitakse planeeritavasse Kalda tee ühiskanalisatsioonitorustikku. Planeeritavate ärihoone-elamu kanalisatsiooni välisvõrk lahendatakse eraldi projektiga.

Planeeritud sademevee kogus on orienteeruvalt 31 l/s, olmereovete kogus on: Q=25,5 m³/d kogu planeeritavalt alalt.

4.9.3. Välisveevarustus
Olemasolev olukord. Planeeritavat ala läbivad linna ühisveevärgi veetorustikud DN200 ja DN150.

Planeeritud lahendus.
Kinnistu piirides olevad malmist veetorustikud DN200 ja DN150 on planeeritud ümber tõsta tänava maa-alale, paralleelselt tänava äärekiviga. Planeeritava ala orienteeruv arvutuslik joogivee vajadus on 25,5 m³/d. Veeühendus on planeeritud Kalda tee planeeritud veetorustikust De200. Ühendustorustikul krundi piirist väljapoole tuleb paigaldada ühendustorustiku sulgarmatuur. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud igale kinnistule üks veeühendus, veemõõdusõlmega peale hoonesse sisenemist.
Tänavale on planeeritud tuletõrjevee võtmiseks hüdrandid Kalda teele ja jalakäijate kiirele.

Planeeringukohaste torustike ehitamiseks koostatakse tööprojektid vastavalt tehnilistele tingimustele ja kooskõlastatakse Tartu Veevärgiga.

4.9.4. Elektrivarustus
Olemasolev olukord. Planeeritavat ala läbivad madalpinge tänavavalgustuskaabel ja eriti tähtsad 10 kV maa-alused kõrgepinge elektrikaablid (3 tk) ning seal paikneb tänavavalgustuse mast.

Planeeritud lahendus. Planeeritavale maa-alale jäävad 10 kV kaablid on planeeritud paigaldada 1,0 m sügavusele parkla pinnast ning monteerida kaitsetorudesse ja nende kaitsetsooni paigaldada lisaks 3 A-klassi kaitsetoru (DN160 mm). Elektri maakaablitele ning valgustusmastile on planeeritud servituudid.
Kalda tee tänavavalgustuse kaablite ja valgustite asukohad lahendatakse tervikuna Kalda tee ja Kaunase puiestee ristmiku rekonstrueerimise projektiga.
Elektrienergia tarbimine antud krundil on planeeritud kruntide ning elamu valgustuseks ja olmetehnoloogiaks ning tankla tehnoloogia toiteks. Planeeritav tarbimisvõimsus elamule on 270 kW 3x450 A. Elektriga varustamine toimub pos 1 ja pos 2 krundi piirile tänava äärde planeeritud 0,4 kV sektsioneeritud transiitkapi 2-kohalise elektri liitumiskilbi kaudu, mille toide on planeeritud Fiidripunkti alajaama 0,4 kV jaotlast kahe (2) maa-aluse kaabliga. Elektrikaablid on planeeritud kõnnitee alla.

Antud elektrivarustuse lahendus ei garanteeri elektrienergia saamise võimalust ilma võrguühenduslepingu vormistamiseta ning liitumistasuta.

4.9.5. Sidevarustus
Olemasolev olukord. Planeeritavat ala läbib sidekanalisatsioon.
Planeeritud lahendus. Planeeritav elamu on planeeritud varustada sidekaablitega vastavalt tehnilistele tingimustele nr.2983224, mis näeb ette ühenduse Kalda tee 30 RSS KSX krossi kaablikanalisatsioonist. Planeeritavat ala läbivale sidekanalisatsiooni kaablitele on planeeritud servituut.

4.9.6. Soojavarustus
Planeeritud lahendus. Planeeritav ala asub kaugkütte piirkonnas ning Kalda tee kinnistuid läbib soojustrass, mis läbib planeeritava krundi loode- ja kirdenurka.

Planeeritud kinnistute soojavarustuse arvutustes on lähtutud detailplaneeringuga ette nähtud hoonestuse välja ehitamise lubatud mahust. Krundi planeeritav soojavajadus kogu planeeritava hoonestuse väljaehitamise korral on toodud tehnilistes näitajates. Planeeritavate elamute soojavajadus kütteks, ventilatsiooniks ja sooja vee tootmiseks on 800 kW, mis on planeeritud korvata kaugküttega. Planeeritava ala põhjapiiril paiknevast soojatrassist on planeeritud kaugkütte ühendus. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud krunti läbiv soojustrass ümber paigaldada alates soojakaevust 12-K-09 vahetult ja paralleelselt väljaspool planeeritava krundi põhjapiiri ning idapiiril piki jalakäijate kiirt kuni Kalda tee 28 ühendustrassini. Soojustrassile on planeeritud servituudiala 2,0 m kummalegi poole.

Planeeringukohaselt vajalike soojatorustike ehitamiseks koostatakse tööprojekt vastavalt tehnilistele tingimustele (nr.92/04).

4.9.7. Tehnovõrkude tehnilised näitajad
Soojavõimsus planeeritud mahus hoonestuste puhul 800 kW
Veevajadus 25,5 m³/d
Kanalisatsioon 25,5 m³/d
Sademevee kanalisatsioon 31,0 l/s
Elektrivõimsus 3x450 A
270 Kw
Sideressursi vajadus 55 abonomenti

Tabel 3. Väliste tehnovõrkude orienteeruvad pikkused

		Isevoolne reovee	Ise- voolne	Elektri	Elektri
	Vee	kanali-	sade-	Kõrge	madalSoojaSidekanali-Märku-
	torustik	satsiooni	vee	pinge	pingetorustiksatsioonsed
		torustik	torustik	Kaablile hülss	kaabel
	(jm)	(jm)	(jm)	(jm)	(jm)(jm)(jm)
Pos 1
Planeeringu alal	91	95	20	5x45	652x2845
Planeeringu väline ala	80	15	42	-	1602x150260
KÖIK KOKKU	171	110	62	225	2252x178305
Pos 2
Planeeringu alal	55	55	15	5x20	60-225
Planeeringu väline ala			-	-	160-260
KÖIK KOKKU	55	55	15	100	220-485

4.9 peatüki koostas : M. Salumäe

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs
Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 27.01.2005.a toimunud istungi protokollile nr 7 on planeeritud tankla ehitusprojekti koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Olmejäätmed (ja ka muud jäätmed) tuleb ladustada vastavatesse suletavatesse prügikonteineritesse, mis paigutatakse pos 1 krundi põhjapoolsesse ossa (vt kaart nr 4). Jäätmete äravedu võib teostada vastavat tegevuslitsentsi omav ettevõte. Pos 2 puhul paigutatakse prügikonteinerid automaattankla rajatiste juurde (täpne asukoht lahendatakse projektis).
Parkimisaladelt kogunev sadevesi tuleb enne sadeveekanalisatsiooni juhtimist puhastada õlipüüduriga.

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
Vajadus puudub.


4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Vajadus puudub.

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele

Tabel 4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Krundi pos nr	Pos 1	Pos 2
Lubatud korruselisus	max 5 korrust	-
Kohustuslik ehitusjoon	Kohustuslik ehitusjoon on määratud arvestades Kalda tee äärset hoonestust konkreetses piirkonnas ca 20m kaugusele tänavapoolseset krundi piirist.	Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud.
Välisviimistluse materjalid	Lubatud ajas kestvad viimistlusmaterjalid: krohv, puit, keraamiline kivi, sile katusekivi, erinevalt viimistletud betoon. Lubatud on lisaks profiilplekk (va trapetsprofiilplekk) ja muud kvaliteetsed metallmaterjalid.
Katusekalle	0°- 5°
Katusekatte materjalid	rullmaterjal	rullmaterjal, plekk
Lisatingimused	*Planeeritud hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja Annelinna elukeskkonda parandav. *Kaaluda planeeritava hoone rõdude lahendamist konsoolsena. *60% planeeritava hoone korteritest peavad omama rõdusid või katuse terrasse. *Soovitav planeeritud hoone ülemiste korruste liigendamine nt katuseterrassidega. *Planeeritud tankla arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline (eriprojekti alusel).

4.14. Servituutide määramise vajadus
Lähtudes asjaõigusseadusest, teeb käesolev detailplaneering ettepaneku servituutide seadmiseks pos 1 ja pos 2 kruntidele.

Tehnovõrkude paiknemisega seoses teeb planeering ettepaneku mõlemale krundile seada servituut (isiklik kasutusõigus) tehnovõrkude valdajate kasuks. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud (käesolevaga võrgu valdaja), on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Lisaks on vajalik teeservituudi (juurdepääs, läbipääs) seadmine mõlemale planeeritud krundile, kuna kruntidevaheline planeeritud liiklusskeem toimib tervikuna.
Servituudi seadmise vajadusega alad on fikseeritud planeeringu kaardil nr 5.

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine
Vajadus puudub.

4.16. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002, mille järgi planeeringuala kuulub elamupiirkonna piirkonnatüüpi. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest.

1 Planeeringulahendus võimaldab planeeringuala elavat kasutamist kõikides osades (lõuna- ja lääneosas transpordi ja jalakäijate tihe liikumine, idaosas lastemänguväljak ja jalakäijate liikumistsoonid).
2 Juurdepääs kruntidele kulgeb kahest hea nähtavusega kohast võimaldamaks ülevaadet, kes kuhu liigub.
Lisaks on krundi hoonestamisel soovitatav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega. Kuritegevuse riske vähendavad:
l atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur;
l hea nähtavus, valgustus (hästivalgustatud hoov ja parkimisalad) ja jälgitavus (naabrivalve, videovalve);
l elanikes omanikutunde tekitamine, tihe koostöö naabrite vahel (elanikud eristavad omasid võõrastest);
l korrashoid;
l tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid, lukustatud sisenemisruumid;
l süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine.

4.17. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Täiendavaid kitsendusi planeeritud ei ole.

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele osapooltele, katab krundi igakordne omanik, kelle krundilt kahju põhjustav tegevus lähtub.

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused
Käesolev planeering on aluseks Kalda tee 24 ümberkruntimisele 2 iseseisvaks krundiks ning moodustatavatele kruntidele automaattankla ja äripinnaga korterelamu rajamisele.
Avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise tagab lähtudes Ehitusseaduse § 13 kohaselt kohalik omavalitsus.

Kalda tee laiendamise projekteerimise (sh välisvalgustus), projektikohase tänavakoridori väljaehitamise ja planeeringualasse jääva Kalda teed Anne tänavaga ühendava tee laiendamise tagab Tartu linn, tänavaehitus (sh välisvalgustus) viiakse ellu projekteerimise järgselt eelarveliste vahendite eraldamise võimaluse korral. Krundisisesed sõidukite parkimis-ja liiklemisalad, kõnniteed, heakorrastuse, hoonestuse ja juurdepääsuteed krundilt tänaval asuva sõiduteeni realiseerivad planeeritavate kruntide omanikud. Linnatänaval algava ja erakruntidel edasi kulgevate kõnniteede rajamine toimub koostöös omavalitsuse ja krundi omanikuga.
Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös tehnovõrkude valdajate ja krundi omaniku vahel.
Kalda tee tänavavalgustuse kaablite ja valgustite asukohad lahendatakse tervikuna Kalda tee ja Kaunase puiestee ristmiku rekonstrueerimise projektiga. Kalda tee 24 hoone ja automaattankla projekteerimise mahus kajastatakse tänavavalgustuse kaablite ja valgustite asukohad vastavalt eelpool nimetatud rekonstrueerimisprojektile tingimusel, et Kalda tee 24 hoone ja automaattankla projektide koostamise hetkeks on Kalda tee ja Kaunase puiestee ristmiku rekonstrueerimise projekt Tartu Linnavalitsuse poolt heaks kiidetud.
Planeeritud krundi piiride muutmine ja servituutide seadmine toimub vastavalt kehtivatele seadustele.

Eelpool toodud punktid on lahendatud vastavalt väljastatud lähteülesandele.
5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised
1 Situatsiooni skeem, M 1:10 000, vastavalt lähteülesande punktile 5.1.
2 Olemasolev olukord, M 1:500, vastavalt lähteülesande punktile 5.2.
3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed, M 1:2000, vastavalt lähteülesande punktile 5.3.
4 Planeeringu põhikaart, M 1:500, vastavalt lähteülesande punktile 5.4.
4a. Liikluskorraldus, M 1: 500
1 Planeeritud maakasutus ja kitsendused, M 1:500, vastavalt lähteülesande punktile 5.5.
2 Tehnovõrkude planeering, M 1:500, vastavalt lähteülesande punktile 5.6.
3 Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis, vastavalt lähteülesande punktile 5.7.
6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ning detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneeringu koostamine, koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine ja kehtestamine toimub Tartu Linnavolikogu 19.06.2003.a määrusega nr 33 `Tartu linna ehitusmäärus` sätestatud korrale.
Planeeringu koosseis on esitatud vastavalt Tartu LV 25.11.2003.a korraldusega nr 4305 kinnitatud juhendile `Planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded`.
Kooskõlastuste kokkuvõte on esitatud tabelina punktis 7.

Jrk nr	Kooskõlastatav instants	Koos- kõlastuse kuupäev	Koos- kõlastaja ametinimi ja nimi	Koos-kõlastuse asukoht	Märkused
1	Tartu LV linnamajanduse osakond	21.10.2004.a kooskõlastus-lehe nr 469	juhataja R. Haak	I köide, kaart nr 4, I köide lk 17a	Vt kooskõlastusleht nr 469.
2	Tartu LV arhitektuuri- ja ehituse osakond	22.10.2004.a	juhataja asetäitja- pea-inspektor T. Talving	I köide, kaart nr 4
3	Tartumaa Päästeteenistus	14.10.2004.a	peainspektor P. Vorobjov	I köide, kaart nr 4
4	Kalda tee 24 kinnistu omanik või volitatud esindaja	22.10.2004.a	volitatud esindaja L. Laaneleht	I ja II köide tiitelleht
5	Kalda tee 26 kinnistu omanik OÜ Pluss Vara	19.10.2004.a	juhatuse liige U. Altosaar	I köide, kaart nr 4 ja II köide lk 26
6	OÜ Tinter Projekt	20.10.2004.a	direktor V. Gertsik	I köide, kaart nr 4
7	AS Eesti Energia Jaotusvõrgu Tartu piirkond	13.09.2004.a	juhtivspetsialist E. Kitsnik	I köide kaart nr 6	Üks ööpäev enne kaevetööde algust elektrikaabelliinide kaitsetsoonis kutsuda kohale Eesti Energia As Jaotusvõrgu esindaja.
8	As Eesti Gaas	18.10.2004.a nr 3145	I. Orlov	I köide kaart nr 6	Läbi vaadatud.
9	AS Tartu Veevärk	9.09.2004.a nr 532	arendusjuhi kohusetäitja P. Pindma	I köide kaart nr 6	Üle vaadatud.
10	AS Tartu Keskkatlamaja	19.10.2004.a	Ü. Roose	I köide kaart nr 6
11	Elion Ettevõtted AS	19.10.2004.a nr 3122252	sideliiniinsener V. Lints	I köide kaart nr 6	Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.