Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid 4
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 4
3.1. Alusplaan 4
3.2. Olemasolev olukord 4
3.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 5
3.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 6
3.5. Krundi ehitusõigus 6
3.6. Ehitistevahelised kujad 7
3.7. Hoonestusala, arhitektuuri- ja ehitustehnilised nõuded ehitistele 8
3.7.1. Arhitektuurinõuded ehitistele 8
3.7.2. Ehitustehnilised nõuded jäätmete ladustamishoonele 9
3.8. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus 9
3.9. Haljastus 11
3.10. Tehnovõrgud 12
3.10.1. Veevarustus 12
3.10.2. Tuletõrje veevarustus 13
3.10.3. Reoveekanalisatsioon 14
3.10.4. Sajuvee ärajuhtimine 15
3.10.5. Soojavarustus 15
3.10.6. Gaasivõrk 16
3.10.7. Elektrivõrk 16
3.10.8. Telekommunikatsioonivõrk 17
3.10.9. Tänavavalgustus 17
3.11. Keskkonnatingimused 18
3.12. Servituudid 19
3.13. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed 20
3.14. Muud seadusest tulenevad kinnisomandi kitsendused 21
3.15. Planeeringu rakendumine 21
3.16. Maakasutuse bilanss ja tehnovõrkude rajamise vajadus 22
4. Koostöö planeeringu koostamisel 24
5. Kooskõlastused, joonistel olevate kooskõlastuste kokkuvõte 26
6. Joonised 32
6.1. Üldskeem 33
6.2. Olemasolev olukord 34
6.3. Planeeringuala ja kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 35
6.4. Planeeringu põhijoonis 36
6.5. Planeeritud maakasutus 37
6.6. Tehnovõrkude planeering 38
1.Sissejuhatus
Käesoleva detailplaneeringu tellijaks on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Detailplaneeringu ala hõlmab maaüksusi Ravila 75, Ravila 75A ja Ravila 77 ning reformimata riigimaad.
Planeeringu eesmärgiks on krundi Ravila 75A maakasutuse sihtotstarbe ja ehitusõiguse täpsustamine krundile ohtlike jäätmete käitluskeskuse rajamiseks.
Tartu Linnavolikogu 29. oktoobri 1999. a määrus nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine” peatükk 7.2. “Prügi ladustamise ja lume mahapaneku alad”:
“Ohtlike jäätmete kogumispunkti maad on:
1) Ravila t 75 krundil. Ohtlike jäätmete hoidlat on võimalik rajada tingimusel, et hoidlaga piirnevate ettevõtete tootmismaa juhtfunktsiooni kohane tegevus ei ole takistatud.”
Tartusse planeeritakse ehitada regionaalne ohtlike jäätmete kogumiskeskus, mis on riikliku ohtlike jäätmete käitlussüsteemi põhistruktuuri oluline lüli. Kogumiskeskuse otseseks eesmärgiks on tagada kõigile Eesti Vabariigi territooriumil asuvaile jäätmetekitajaile võimalused nende juures tekkivate ohtlike jäätmete käitlemiseks. Väljatöötatud kontseptsiooni kohaselt on Eesti territoorium jaotatud kogumiskeskuste vahel neljaks teeninduspiirkonnaks. Seejuures on igal kogumiskeskusel kohustus vastu võtta oma piirkonna jäätmetekitajailt kõik nende juures tekkinud ohtlikud jäätmed ning samas ka vabadus võtta vastu jäätmeid teiste piirkondade jäätmetekitajailt. Ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ei toimu üldjuhul jäätmete lõplikku ümbertöötlemist, kogumiskeskused on orienteeritud eelkõige jäätmete kogumise ja transpordi organiseerimisele olles abistavaks ja koordineerivaks vahelüliks ohtlike jäätmete tekitajate ja nende töötlejate vahel.
Kogumiskeskus hakkab täitma järgmisi põhifunktsioone:
v ohtlike jäätmete kokkukogumine;
v ohtlike jäätmete vastuvõtmine jäätmetekitajailt;
v ohtlike jäätmete eeltöötlemine;
v ohtlike jäätmete kindlaksmääramine;
v kokkukogutud jäätmete lühiajaline hoiustamine;
v jäätmete edasitoimetamine;
v informatsioonivahetus jäätmetekitajatega.
2. Detailplaneeringu lähtedokumendid
Planeeringu lähtedokumentideks on Tartu Linnavalitsuse korraldus 21. märts 2000. a nr 614 ja selle lisana olev Ravila tn 75 krundi ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne LÜ-13-00, Tartu Linnavalitsuse korraldus 23. jaanuar 2001. a nr 210 ning Tartu Linnavalitsuse korraldus 01. juuni 2004. a nr 1169.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi planeeringuid ja dokumente:
v Tartu Linnavolikogu 29. oktoobri 1999. a määrus nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine”;
v “Tähtvere tööstussõlme generaalplaani skeem” (1991).
3. Detailplaneeringu planeerimisettepanek
3.1. Alusplaan
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud OÜs Geoprojekt, litsents 340 MA, 2000. a novembris-detsembris koostatud aktualiseeritud geodeetiline digitaalplaan täpsusastmega M 1:500, töö nr 2-15-17/236.
3.2. Olemasolev olukord
Planeeritaval alal asuvad katastriüksused Ravila 75, Ravila 75A ja Ravila 77, millede sihtotstarbed on tootmishoonete maa ja sihtotstarbeta maa; katastriüksuste pindalad ja sihtotstarbed on ära toodud tabelis nr 7. Krundil Ravila 75 asuvad endised laohooned (mineraalväetiste ladu), kontorihooned, tupikraudteed trafo-alajaam ja puurkaev. Krundil Ravila 75 tegutsevad ettevõtted on: 1) AS Kemotar, mille tegevusaladeks on soola (korraga maksimaalselt 1000 t), taimekaitsevahendite (korraga maksimaalselt 300 t), väetiste (korraga maksimaalselt 6000 t), sööda (korraga maksimaalselt 5000 t) ja kivisöe (korraga maksimaalselt 4000 t) ladustamine ning müük, puidu (korraga maksimaalselt 11000 tm) ost ja ladustamine; 2) AS Epler & Lorenz, mille tegevusalaks on keskkonnaohtlike jäätmete käitlemine, aastas käideldakse, sh ka põletatakse, ca 1200 t õlijäätmeid ning ca 800 t muid ohtlikke jäätmeid. Katastriüksus Ravila 77 on hoonestuseta maa.
Krundil Ravila 75 asub puurkaev 50-meetrise veehaarde sanitaarkaitsealaga Veeseadus RT1 1994, 40, 655 § 28. Krundil Ravila 75 asuvad kaks AS-le Kemotar kuuluvat tupikraudteed. Krundist Ravila 75 loodes avalikul tänava maa-alal asub tuletõrje veevõtutiik pindalaga ca 430 m2.
Planeeritava ala põhjakülg piirneb Tartu-Tiksoja maanteega, millel on 50-meetrine teekaitsevöönd Teeseadus RT 1999, 93, 831 § 13. Tartu-Tiksoja maantee, millel planeeringuala äärde jääval maanteelõigul asub ka ühissõidukipeatus, planeeritava ala poolne äär on ühtlasi ka linna piiriks. Planeeritava ala idakülge jääb Tapa-Tartu raudtee 50-meetrise raudtee kaitsevööndiga Raudteeseadus RTI 2004, 18,131 §3.
3.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala kuulub suurema tööstusrajatiste kompleksi, nn Tähtvere tööstussõlme põhjapoolsemasse serva, mis on ühtlasi ka Tartu linna põhjapoolsemaks piiriks. Vastavalt Tartu Linnavolikogu 29. oktoobri 1999. a määrusele nr 99 “Tartu linna üldplaneeringu kehtestamine” on kogu käesoleva detailplaneeringuga planeeritava ala peamine maakasutuse sihtotstarve tööstusmaa. Soodsad tingimused planeeritava maa-ala tööstuslikuks kasutuseks loovad haruraudtee olemasolu ala idaservas ja hea juurdepääs Tartut läbivatele ja Tartust lähtuvatele maanteedele: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt; Jõhvi-Tartu-Valga mnt; Tartu-Jõgeva-Aravete mnt (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteede vahele üle Emajõe on kavandatud ühendustee lõigus Vahi-Tiksoja); Tartu-Viljani mnt. Raudtee olemasolu tekitab ebasoodsad tingimused elamumajanduse arendamiseks raudteest lähtuva müra tõttu.
Planeeritaval alal ja selle kontaktvööndis on välja ehitamata ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning kaugküte, telekommunikatsiooniühenduste arv on piiratud. Kõrgepingeliinid on planeeritava ala kontaktvööndis olemas, mis seab soodsad tingimused elektriühenduseks. Planeeritavat ala läbib ca 6 m laiune osalt asfalt- osalt kruusatee.
Planeeritavat ala ümbritseb lääne-, põhja- ja idaküljest Tähtvere vald, kontaktvööndisse jäävate maaüksuste peamised maakasutuse sihtotstarbed on: elamumaa; maatulundusmaa ja transpordimaa.
Planeeritavasse alasse jäävad AS-le Kemotar ja AS-le Epler&Lorenz kuuluvad tööstuslikud hooned, mis on peamiselt plekist välisviimistlusmaterjalidega. Katusekalded on tööstuslikel hoonetel vahemikus 0º-15º. Planeeritava ala lõunaserva jääb üks talukoht tüüpilise taluhoonestusega – katusekalle vahemikus 40º-50º, puitmaterjalidest välisviimistlus. Planeeritava ala kontaktvööndis asub mitmeid talukohti. Olemasolev hoonestus on hajali paiknev, puuduvad ühtsed ehitusjooned avalike teede suhtes.
3.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeritaval alal on lisaks 3-le olemasolevale katastriüksusele moodustatud juurde neli krunti. Kruntide pindalad ja sihtotstarbed on ära toodud tabel 1-s. Planeeritavate katastriüksuste piirid on ära toodud joonistel 4 ja 5.
3.5. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega (tabel 1) on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstar(ve)bed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus(sh ka korruselisus); 5) uushoonestuse 0-kõrguse vahemik.