TARTU LINNAVALITSUSE
LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND
Tartu linna kirdeosa üldplaneeringut muutva,
krundi Jaama 72 ja lähiala detailplaneering
I KÖIDE
SELETUSKIRI JA JOONISED
Juhataja:
Urmas Ahven
Koostaja:
Jaana Hämarik
Planeeringuteenistuse arhitekt-planeerija
TARTU 2003
SISUKORD
Seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK 3
2. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID 3
3. Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 3
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
5. PLANEERIMISE LAHENDUS 5
5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 6
5.2. Kruntide ehitusõigus 7
5.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine 9
5.4. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted 9
5.5. Ehitistevahelised kujad 9
5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele 9
5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 10
5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad 10
5.8.1. Üldosa 10
5.8.2. Elektrivarustus 11
5.8.3. Soojavarustus 11
5.8.4. Veevarustus ja kanalisatsioon. Vihmavesi 11
5.8.5. Gaasivarustus 12
5.8.6. Tänavavalgustus 12
5.8.7. Telefoniside 12
5.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks 12
5.10. Servituutide vajaduse määramine 12
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 13
5.12. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 13
6. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA
PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE
KAHJUDE HÜVITAJA 14
7. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE 15
8. KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL 16
Linnamajanduse osakonna kooskõlastusleht 17
Tartumaa Tervisekaitsetalituse kooskõlastusleht 18
Tartumaa keskkonnateenistuse kooskõlastuskiri 19
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1 : 10 000…………… 20
Joonis 2: Planeeringuala kontaktvööndi
funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2000……………... 21
Joonis 3: Olemasolev olukord M 1 : 500………………. 22
Joonis 4: Planeeringu põhijoonis M 1 : 500……………….. 23
Joonis 5: Maakasutuse joonis M 1 : 1000……………… 24
Joonis 6: Tehnovõrkude joonis M 1 : 500…………... 25
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavolikogu 22. mai 2003 a otsusega nr 142 kinnitatud Tartu linna kirdeosa üldplaneeringut muutva, krundi Jaama 72 ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr DP LÜ-035-2003.
Planeeringu eesmärgiks on kavandatava keskkonnajaama ehitus- ja kasutustingimuste, hoone Lääne t 2, lastekodu “Käopesa” krundi ja üldkasutatava puhkeala piiride ning kujunduspõhimõtete määramine.
2. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID
· Tartu Linnavolikogu 06.10.1999. a määrusega nr 99 kehtestatud Tartu linna üldplaneering;
· Tartu Linnavolikogu 21.12.1995. a määrusega nr 81 kehtestatud Tartu linna kirdeosa üldplaneering;
· Tartu Linnavalitsuse 10.10.1996. a korraldusega nr 1865 kehtestatud “Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneering”;
· Tartu Linnavalitsuse 30.07.1998. a korraldusega nr 2112 kehtestatud “Puiestee 126, 128 ja Jaamamõisa 16, 19, 20, 22 kruntide detailplaneering”.
· “Tartu linna geotehniline kaart” (AS GIB, 1998).
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud AS K&H poolt mais ja septembris 2003 a. mõõdistatud tööd nr 03G3608 ja 03G3771, täpsusastmega M 1:500.
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala paikneb Tartu linna kirdeosas, kesklinnast paari kilomeetri kaugusel Jaama t ja Jaamamõisa t nurgal. Planeeringualast põhja ja loode poole jäävad garaažid, lao- ning tootmishooned; ida poole korruselamud. Lõuna-, kagu- ja lääneosas paiknevad enamasti väikeelamud. Vahetus läheduses paikneb Tartu suurima elanikkonnaga Annelinna linnaosa.
Planeeringuala põhjaossa kavandatavale keskkonnajaamale on tagatud hea juurdepääs ning ühendus erinevate linnajagudega Jaama, Jaamamõisa ja Puiestee tänavate näol. Keskkonnajaama rajamiseks sobiv on ka ala reljeef.
Kehtiva Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal kolm juhtfunktsiooni: ühiskondlike hoonete maa Jaama tänava ääres planeeringuala lõunaosas, üldmaa planeeringuala põhjaosas ja korruselamumaa planeeringuala kirdenurgas. Kogu planeeringuala jääb üldplaneeringu kohaselt kaugkütte piirkonda.
Kehtiv Tartu linna kirdeosa üldplaneering ühtib Tartu linna üldplaneeringuga nimetatud juhtfunktsioonide osas.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on graafiliselt esitatud joonisel 2.
4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
Planeeringualale jääb krunt Jaama 72 ja reformimata riigimaa. Jaama 72 krundi lõunaosas, Jaama tänava ääres, asub väikelastekodu “Käopesa” koos krundi keskosas paikneva majandushoonega. Planeeringuala kirdeosas, kruntimata maa-alal, paiknevad garaažid ja amortiseerunud puitelamu aadressiga Lääne 2.
Tartu linnale kuuluva krundi Jaama 72 pindala on 14 183 m², maakasutuse sihtotstarbeks 100% ühiskondlike hoonete maa. Krunt on heakorrastatud ja ca 6000 m² suurune lastekodu territoorium peahoone ümbert on piiratud puit- ja võrkaiaga. Krundi idaosa piirav aed ei ole rajatud krundi piiri arvestades. Piire on kohati ehitatud nii välja- kui sissepoole krundipiiri.
Majandushoonesse on rekonstrueerimise käigus rajatud garaaž, pesuköök, tööruum ja WC. Hoone ees on asfalteeritud parkla.
Foto 1. Vaade Jaamamõisa t-lt lastekodule “Käopesa”
Foto 2. Lastekodu “Käopesa” majandushoone
Ühekorruseline puitelamu aadressil Lääne 2 on väga kehvas seisukorras. Hoone on osaliselt põlenud, puuduvad uksed ja mitmed aknaklaasid. Enamus aknaid on pappidega kinni löödud. Hoone ümbrus on risustatud ja läänepoolsesse külge on tekkinud ebaseaduslik prügimägi.
Fotod 3 ja 4. Amortiseerunud elamu aadressiga Lääne 2.
Planeeringuala kirdeosas olevate garaažide näol on tegemist garaažiühistuga Jaamamõisa 23 (25 boksi). Tartu Linnavalitsuse 24.08.1992. a määrusega nr 400 anti luba moodustada garaažikooperatiiv Jaamamõisa 23 (20 liikmelisena). Nimetatud garaažiühistul puudub käesoleva ajani ehitusprojekt, -luba ja maaeraldus. Garaažiühistu Jaamamõisa 23 ehitise seaduspärastamiseks esitati dokumentatsioon linnavalitsuse komisjonile 21.05.2001. a ilma ehitusloata ehitise ülevaatuse teostamiseks. Garaažid on käesoleva ajani seadustamata, kuna tuleohutuse nõuete kohaselt on garaažide ja Lääne 2 puitelamu vahele vajalik ehitada tulemüür, mida pole aga seni tehtud.* Garaažid on heas seisukorras.
Fotod 5 ja 6. Ebaseaduslikud garaažid planeeringuala kirdeosas.
Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel 3.
*Arhitektuuri ja ehituse osakonna andmete põhjal (v.t II köide - lisad)
5. PLANEERIMISE LAHENDUS
5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Esimeses etapis toimub kruntide jaotus järgmiselt:
Jaama 72 krunt jaotatakse kolmeks. Krundi põhjapoolsest osast moodustatakse keskkonnajaamale krunt Pos 2 ja kirdenurgast Pos 7 (tänava maa-alale), krundi lõunaosast Jaama 72/Pos 1 moodustatakse lastekodu krunt. Lastekodu krundi moodustamisel on arvestatud lasteasutustele vajaliku maa-ala suuruse ja lastekodu poolt reaalselt kasutatava territooriumiga. Vastavalt sotsiaalministri 25.10.1999. a määrusele nr 64 “Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuded”, peab maa-ala suurus ühe lapse kohta olema vähemalt 40 m². Lastekodus on kasvandikke 60, st, et maa-ala peab olema vähemalt 2 400 m². Lastekodule on aga moodustatud krunt suurusega 11 093 m² (peale II etappi, kui Pos 1 liidetakse Pos-ga 10).
Reformimata riigimaast moodustatakse kuus krunti: Pos 3 garaažiühistule, Pos 4 kuni 27 korteriga elamule, Pos 5 haljasalale, Pos 8 tänava maa-alale, Pos 10 lastekodu krundile ja Pos 11 parklale.
Teises etapis liidetakse Pos 7 ja Pos 8, moodustatakse ühtne tänava maa-ala Pos-ga 9, ning Pos 10 liidetakse Jaama 72/Pos-ga 1.
Tabelis 1 (lk 7) on toodud maakasutuse bilansi koondtabel. Maakasutus on toodud joonisel 5.
Foto 7. Kavandatava keskkonnajaama asukoht.
Maakasutuse bilansi koondtabel
Tabel 1
Krundi aadress/
positisoon | Planeeringueelne maakasutus | Planeeringujärgne maakasutus | Planeeringueelne pindala | Planeeringujärgne pindala |
Jaama72/
Pos 1 | 100%Üh1 | 100% Üh | 14 183 m² | 10 733 m²
(+ 360 m²)
lõplik peale II etappi 11 093 m² |
Pos 2 | - | 100% J2 | - | 3 363 m² |
Pos 3 | reformimata riigimaa | 100% EE3 | - | 2 074 m² |
Pos 4 | reformimata riigimaa | 100% EK4 | - | 4 507 m² |
Pos 5 | reformimata riigimaa | 100% Üm5 | - | 4 897 m² |
Jaama 72B/
Pos 6 | 100% L | 100% L6 | 1 033 m² | 965 m² |
Pos 7 | 100% Üh | I etapis Jaama 72 krundist moodustatav tänava maa-ala krunt,
II etapis liidetakse Pos-ga 8 | - | 155 m² |
Pos 8 | reformimata riigimaa | I etapis reformimata riigimaast moodustatav tänava maa-ala krunt, II etapis liidetakse Pos-ga 7 | - | 263 m² |
Pos 9 | 100% Üh/ reformimata riigimaa | 100% L,
(moodustatakse II etapis, liites
Pos 7 ja Pos 8) | - | 418 m² |
Pos 10 | reformimata riigimaa | 100% Üh,
(II etapis liidetakse Pos-ga 1) | - | 360 m² |
Pos 11 | reformimata riigimaa | L | - | 788 m² |
1Üh – ühiskondlike hoonete maa 0050 (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused”)
2J – jäätmehoidla maa 008 (tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatside maa)
3 EE – väikeelamumaa 0010 (maapealsete garaažide kruntide maa)
4 EK – korruselamumaa 0011 (EK3 - kolmekorruseliste korterelamute maa)
5 Üm – üldmaa 0051 (haljasalade alune maa)
6 L – transpordimaa 007 (teede, tänavate ja parkimisplatside maa)
5.2. Kruntide ehitusõigus
Planeeringuga ei muudeta lastekodu krundi ega garaažide ehitusõigust. Säilib olemasolev olukord. Perspektiivis kuuluvad lammutamisele reformimata riigimaal paiknevad amortiseerunud hoone aadressiga Lääne 2 ja kaks abihoonet ning likvideerimisele pesukuivatusplats. Kruntide ehitusõigus on toodud tabelis 2 (lk 8).
Kruntide ehitusõigus
Tabel 2
Pos nr | Krundi kasutamise sihtotstarve
(ehitise kasutamise otstarve) | Lubatud hoonete arv krundil | Hoone suurim lubatud ehitusalune pindala | Hoone suurim lubatud kõrgus/
korruselisus | Hoone absoluut-kõrgus |
Jaama 72/
Pos 1 | Üh
lastekodu 1 | olemasolev | olemasolev | olemasolev | olemasolev |
Pos 2 | J
jäätmehoidla 2 | 1 | 330 m² | 7 m / 1 | max 47.00 m |
Pos 3 | EE
maapealne garaaž 3 | olemasolev | olemasolev | olemasolev | olemasolev |
Pos 4 | EK3
kolmekorruseline korterelamu 4 | 1 | 960 m² | 10 m / 3 | max 57.50 m |
Pos 5 | Üm
haljasala 5 | - | - | - | - |
Jaama72B/
Pos 6 | L | - | - | - | - |
Pos 7 | L
(I etapis Jaama 72 krundist
moodustatav tänava maa-ala) | - | - | - | - |
Pos 8 | L
(I etapis reformimata riigimaast
moodustatav tänava maa-alaga) | - | - | - | - |
Pos 9 | L
tänav 6
(II etapis Pos-st 7 ja Pos-st 8
moodustatav tänava maa-ala) | - | - | - | - |
Pos 10 | Üh
(Pos-ga 1 liitmise eesmärgil moodustatav katastriüksus) | - | - | - | - |
Pos 11 | L
parkla 7 | - | - | - | - |
1 lastekodu – 11314 (vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrusele nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”)
2 jäätmehoidla – 12748
3 pealmaagaraaž – 12431
4 muu kolme või enama korteriga elamu – 11222
5 puhkepark – 24121
6 tänav – 21121
7 parkla - 21126
5.3. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Uushoonestusalad on määratud keskkonnajaama hoonele Pos 2 ja korterelamule Pos 4. Korterelamu hoonestusala valikul on lähtutud naaberhoonete paiknemisest ilmakaarte suhtes (kirde-edela suunaliselt) ja ehitusjoontest. Keskkonnajaama hoone asukoha määramisel on arvestatud ala olemasolevat reljeefi, mille tulemusel on hoone planeeritud tasasemale maale krundi lõunaosasse ja järsema languga ala jäetud konteinerite tarvis. Korterelamule on määratud kohustuslik ehitusjoon 23 m tagasiastega krundi piirist paralleelselt juurdepääsutee suhtes. Hoonestusalad on seotud krundi piiridega.
Hoonestusalad on näidatud põhijoonisel (joonis 4).
5.4. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted
Liikluskorralduse muutmist Jaama t ja Jaamamõisa t ette nähtud ei ole, säilib kahesuunaline liiklus.
Pos 1 (Jaama 72 krundile) säilitatakse olemasolev parkimislahendus ja juurdepääs Jaama tänavalt. Pos-dele 2, 3 ja 5 on juurdepääs määratud Jaamamõisa tänavalt. Pos-le 4 on juurdepääs võimalik nii Põhja puiesteelt lähtuvalt juurdepääsuteelt läbi Pos-i 11 kui Lääne tänavalt. Ette on nähtud ühe uue tänavakoridori rajamine (Pos 9) võimaldamaks juurdepääsu Pos-dele 3 ja 5. Eraldi krunt on moodustatud parkimisplatsile (Pos 11), et leevendada ümberkaudsete korterelamute parkimisprobleemi. Keskkonnajaama ja Pos 4 asuva elamu parkimine on lahendatud kruntidel. Parkimiskohad ja nende arv on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Pos 11 parkimiskohtade asetus lahendada projekteerimise käigus.
Juurdepääsud kruntidele, parkimislahendus, sõidusuunad ja kõnniteed on märgitud põhijoonisele (joonis 4).
5.5. Ehitistevahelised kujad
Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt EPN 10.1 tabelile 8. Pos-l 1 (Jaama 72) ja Pos-l 3 säilib senine lahendus. Keskkonnajaama hoonele Pos 2 on määratud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP-3 ja korterelamule Pos 4 TP-1.
5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeringuga on määratud põhilised arhitektuurinõuded hoonestatavate kruntide ehitistele. Hoonestuse arhitektuursed näitajad on toodud tabelis 3 (lk 10).
Arhitektuursed näitajad
Tabel 3
| Jaama72/
Pos 1 | Pos 2 | Pos 3 | Pos 4 |
Hoone korruselisus | olemasolev
(kuni 2) | 1 | - | 3 |
Katusekalle | olemasolev
(põhih. 10º-15º
abih. 45º) | 0º-30º | olemasolev
(0º) | lamekatus
(0º) |
Minimaalne tulepüsivusaste | olemasolev | TP-3 | olemasolev | TP-1 |
Põhilised välisviimistlus-materjalid | olemasolevad | puit, plekk | olemasolev | kivi, krohv, klaas |
Piirete tüübid | olemasolevad | Pos 1 piiril 2 m kõrgune lipp-, mujal lipp- või võrkaed, lisaks hekk ja kõrghaljastus | hekk, võrk-, lippaed | hekk, võrk-, lippaed |
Kohustuslik ehitusjoon | olemasolev | ei määrata | olemasolev | perspektiivse juurdepääsutee suhtes |
Maapinna absoluut-kõrguste vahemik krundil | olemasolev | v.t põhijoonis;
kõrgusarvud täpsustada projektiga | olemasolev | 46,00-47,50 m; hoonestuse alune maapind tasandada;
kõrgusarvud täpsustada projektiga |
5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Põhijoonisel on näidatud likvideeritav, säilitatav ja rajatav haljastus. Kõrghaljastusest kuulub likvideerimisele hoonestuse alla jäävad ning juurdepääsu takistavad puud. Planeeringuga on määratud täiendava kaseallee rajamine Jaamamõisa tänava idapoolsel küljel Pos 2 krundi ees. Keskkonnajaama ja korterelamu kruntide haljaspiirdena on soovitatav kasutada vabakujulist lehtpuuhekki. Kruntide soovituslikud piirded on toodud tabelis 3. Rajatav haljastus on toodud põhijoonisel (joonis 4). Planeering näeb ette Pos 2 krundi pinna katmise asfaltiga. Prügikonteinerid korterelamu tarvis on ette nähtud krundil ja asukoht toodud põhijoonisel (joonis 4).
5.8. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
5.8.1. Üldosa
Käesoleva detailplaneeringuga on lahendatud korterelamu ja keskkonnajaama insenerivõrkudega varustamine. Tabelis 4 (lk 12) on toodud tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel.
Tehnovõrkude lahendus on antud joonisel 6.
5.8.2. Elektrivarustus
Korterelamu (Pos 4) elektrivarustus on planeeritud Pos 4 lõunapoolsele krundi piirile paigaldatavast liitumiskilbist, mille toide on ette nähtud “Kaardiväe” alajaamast nr 188.
Keskkonnajaama (Pos 2) elektrivarustus on lahendatud Pos 2 põhjapoolsele krundi piirile paigaldatavast liitumiskilbist, mille toide on ette nähtud olemasolevalt õhuliinilt. Kruntide elektrivajadus lahendatakse projekteerimise käigus.
5.8.3. Soojavarustus
Tartu Energia AS Tartu Keskkatlamaja 25.09.2003 tehnilised tingimused nr 109/03 (II köide – lisad).
Planeeringuga on ette nähtud kaugküttetorustik korterelamu liitmiseks kaugküttesüsteemiga Lääne 3 soojussõlmest. Orienteeruv soojavajadus on 470 kW.
Keskkonnajaama soojavarustus lahendada elektriküttega.
5.8.4. Veevarustus ja kanalisatsioon. Vihmavesi
Perspektiivne veeühendustrass keskkonnajaamale on planeeritud Jaama tänavalt piki Jaamamõisa tänavat ja kanalisatsioonitrass Jaamamõisa tänaval paiknevast kanalisatsioonikaevust. Majanduslikest aspektidest tulenevalt on Pos 2 veevarustus ja heitvete kanalisatsioon soovitav lahendada lokaalsete seadmete baasil.
Korterelamu kanalisatsiooniühendus on ette nähtud olemasolevast, krundi idaosas paiknevast kanalisatsioonikaevust. Veeühendus on ette nähtud Lääne 3 krundil kulgevast veetrassist. Rajatava hoonestuse alla jääv veetoru tõsta vajadusel ümber või likvideerida.
Pos-l 2 on ette nähtud sademete kogumiseks restkaevuga rennid, kust suunatakse vesi üle Jaamamõisa tänava paiknevasse kraavi. Kaevud varustada liiva-õli püüduritega.
Osaliselt garaažide ja üldmaa teenindamiseks rajatava tee alla jääv kraav tuleb täita. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks tuleb rajada vihmaveekanalisatsiooni torustik. Tehniline lahendus täpsustada juurdepääsu projekteerimisel samaaegselt keskkonnajaamaga.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni projektid koostada võrguettevõtte tehniliste tingimuste alusel.
Olemasolev tuletõrje veevõtu hüdrant paikneb Jaama t ja Jaamamõisa t nurgal.
5.8.5. Gaasivarustus
Perspektiivne gaasitorustik korterelamu tarvis on planeeritud olemasolevast, krundi kirdenurgas paiknevast gaasitorustikust. Gaasi on lubatud kasutada ainult tehnoloogilisel otstarbel. Korterelamu kütmine gaasiga ei ole lubatud.
5.8.6. Tänavavalgustus
Keskkonnajaama (Pos 2) territooriumi valgustamiseks on ette nähtud kuus tänavavalgustit. Valgustite elektritoide võtta keskkonnajaama elektrikilbist.
Korterelamu (Pos 4) juurdepääsutee valgustamiseks on ette nähtud neli valgustit linna tänavavalgustussüsteemi laiendusena.
5.8.7. Telefoniside
Korterelamu telefonisidega varustamine on ette nähtud olemasolevast, Lääne tänaval paiknevast sidekanalisatsioonist.
Tehnovõrkude rajamise vajadus
Tabel 4
Trass | Pos 1 | Pos 2 | Pos 3 | Pos 4 |
Veetrass | olemasolev | 128 m | olemasolev | 32 m |
Kanalisatsiooni trass | olemasolev | 73 m | - | 22 m |
Gaasitrass | olemasolev | - | - | 13 m |
Elektrikaabel, sh tänavavalgustuseks | olemasolev | 208 m | olemasolev | 210 m |
Sidetrass | olemasolev | - | - | 64 m |
Soojatrass | - | - | - | 45 m |
5.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Pos-le 2 keskkonnajaama projekteerimisel koostada projektile keskkonnamõju hindamine. Projektis tuua välja lubatud ja keelatud jäätmete ladustamise nimekiri ja asukoht.
5.10. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringualasse jäävatest kruntidest on reaalservituutide määramise vajadusega Pos 4 ja Pos 11. Planeeringuga tehakse ettepanek Pos 11 koormamiseks teeservituudiga Pos 4 kasuks. Jaamamõisa tänavale planeeritud kanalisatsioonitrassile ja Lääne t sidetrassile on vajalik määrata isiklik kasutusõigus AS-i Tartu Veevärk ja sideettevõtte kasuks. Planeeringulahenduse tehnovarustuse osa realiseerimiseks on krundile Pos 4 vajalik seada servituudid nii teeniva kui valitseva osapoolena. Vajalikud isikliku kasutusõiguse- ja servituudileping(ud), nii detailplaneeringu alasse kui sellest välja jäävate kruntidega, peavad olema sõlmitud enne planeeritud ehitustegevusele ehitusloa väljastamist. Reaalservituudialad on kantud joonistele 5 (maakasutus) ja 6 (tehnovõrgud).
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt saab planeeringualal ja selle kontaktvööndis eristada nelja linnapiirkonna tüüpi: elamute-, koolide/noorterajatiste-, üldkasutatavate alade- ja parkimisehitiste piirkonda. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduse strateegiatega:
q hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
q konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;
q tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine;
q territoriaalsus (eraala selge eristamine ja piiramine);
q hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
q erineva kasutusega alade selgepiiriline tsoneerimine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:
q jälgitavus (video-, naabrivalve);
q trepikodade esiste ja hooviala valgustatus;
q piiratud juurdepääs võõrastele;
q valdusele sissepääsu piiramine;
q üldkasutatavate teede ja elamute juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;
q garaažide sissepääsude piiramine ainult kasutajatele;
q atraktiivsed materjalid, värvid;
q vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid);
q atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed;
q suunaviidad;
q üldkasutatavate alade korrashoid.
5.12. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus
Jaama 72 krundi territooriumil paiknes endine Jaama mõis ja Jaama kõrts. Arheoloogiline kaitsevöönd on kantud põhijoonisele (joonis 4).
Servituutide vajaduse määramine on toodud p-s 5.10.
6. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED JA PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.
Vastava krundi igakordne omanik kohustub välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti koos kinnistu heakorra ja kinnistule juurdepääsuga ning parkimisplatsiga. Tehnovõrgud ehitatakse välja igakordse krundi omaniku/valdaja poolt kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Perspektiivne tänav (Pos 9), tänavavalgustus ja vihmaveekanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt ehitusseaduse §-le 13. Planeeringus näidatud puude likvideerimine ja rajamine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Reformimata riigimaal paiknevate pesukuivatusplatsi ja elamu aadressiga Lääne 2 kasutamine on võimalik kuni planeeringulahenduse realiseerimiseni (kuni tekib soov või vajadus rajada Pos 4 planeeritud hoone). Pesukuivatusplatsi likvideerimine toimub selle kasutajate poolt. Pos 11 olev parkla ehitatakse välja asjast huvitatud isikute poolt koostöös kohaliku omavalitsusega.
Planeeritud tehnovõrkude lahendust on võimalik realiseerida pärast vastavate servituudilepingute sõlmimist.
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Pos-le 2 keskkonnajaama projekteerimisel koostada projektile keskkonnamõju hindamine.
Kultuurkihi avastamisel või kui on vajalik teha kaevetöid arheoloogilises kaitsevööndis, tuleb kaevetööde käigus teostada järelvalve ja uuringud.
Planeering muudab Tartu Linnavolikogu 21.12.1995. a määrusega nr 81 kehtestatud Tartu linna kirdeosa üldplaneeringut.
Planeeringu kehtestamisega muutub planeeringuala ulatuses kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 10.10.1996. a korraldusega nr 1865 kehtestatud “Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneering”.
7. KOOSKÕLASTUSTE KOKKUVÕTE
Kooskõlastatava instantsi nimi | Kuupäev | Kooskõlastaja
nimi ja ametikoht | Kooskõlastuse
asukoht kaustas | Märkused |
Arhitektuuri ja ehituse osakond | 26.09.2003 | Raivo Mändmaa
AEO juhataja | Põhijoonis | - |
Linnamajanduse osakond | 26.09.2003 | Rein Haak
LMO juhataja | Põhijoonis | Kooskõlastuslehe nr 403 tingimustel |
Tartumaa Tervisekaitsetalitus | 25.09.2003 | Valentina Orav
vaneminspektor | I köide, lk 18 | - |
Tartumaa Päästeteenistus | 25.09.2003 | Peeter Kaitsa
juhtivinspektor | Põhijoonis | Tuletõrjevälisvee varustus lahendada vastavalt normidele |
Tartumaa keskkonnateenistus | 03.10.2003 | Ivo Ojamäe
keskkonna-
korralduse
peaspetsialist | Põhijoonis
Tehnovõrkude joonis | Kooskõlastatud 03.10.2003 kirjaga nr
41-12-3/2160 |